Südasuvine Island ja kuumad kivid

Küsi nõu ja pakkumist
reisikonsultandilt

Reis

Teade

Nimi (nõutav)

E-post (nõutav)

Telefon (nõutav)

Soovin ka kindlustust

Aasta lühimatel öödel olla seal, kus kasvab sammal ja purskavad mäed – Islandil muidugi!

Pakume privaatseid suviseid huvireise Reykjaviki.

REISIAEG: pühapäevast pühapäevani, 18-25.7.2021 (näidiskuupäevad ja -reisipakett)

Pakettreiside hinnad reisija kohta (kohaga kaheses toas, eeldades kahte koos reisijat tellija poolt):

  • äärelinna hotellis Cabin**+ | Hommikusöögiga, 7 ööd | Hind al €938
  • kesklinna loodeosas hotellis Laugavegur**** | Hommikusöögiga, 7 ööd | Hind al €976
  • südalinna hotellis Skjalbreid**** | Hommikusöögiga, 7 ööd | Hind al €1099

Hinnas sisaldub:

  • Air Baltic käsipagasiga (8kg) lennupilet Tallinn-Riia-Reykjavik-Riia-Tallinn
  • koht 2-ses hotellitoas, 7 ööd,  hommikusöögiga
  • Salva reisikindlustus 8 päevaks
  • Privaattransfeer lennujaam-hotell-lennujaam

Lisatasu eest: 

  • Täispagasiga (8kg+20kg) lendamise lisatasu
  • Rikkalik valik inglisekeelseid ekskursioone
  • Üksi toas ööbimise ja üksikisiku transfeeri lisatasu
  • Autorent

Tingimused:

  • Pakkumine kehtib vaid vaba vastava kategooria lennukoha ja hotellitoa olemasolul broneerimise hetkel.
  • Reisi hind kajastab lendude ja vabade hotellitubade hetkeseisu kuupäevaga 9.6.2021 ja võib seoses nende vahepealse täitumisega muutuda.
  • Broneerimiseks on vajalik iga reisija passijärgne täisnimi.
  • Kehtivad Reisibüroo Karol tellimistingimused.
  • NB! PALUME TELLIMISEELSELT KINDLASTI TUTVUDA SIHTRIIKI SISENEMISE JA TRANSIITRIIGI LÄBIMISE TINGIMUSTE NING VÕIMALIKE COVID-19’GA SEONDUVATE REISIPIIRANGUTE JA KOHUSTUSTEGA:  EESTI VÄLISMINISTEERIUMI KODULEHEL.

NB! Lisaks nähtavatele näidispakettidele teeme reisipakkumise ka Teie soovitud aegadeks ja/või lennufirmadega ja/või hotellidega. Küsige pakkumist!

Islandi info:

Pealinn: Reykjavik
Pindala: 103 001 km2
Riigikeel: islandi
Rahvaarv: 364 260 (2019.a. andmed)
Riigikord:  põhiseaduslik vabariik
Rahaühik: kroon (ISK) = u. 0,0065 EUR
Ajavöönd: maailmaaeg

Asukoht
Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaani 702 km ja Šotimaani 1233 km.

Kliima
Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti saare absoluutsed kõrgused. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikuteäärsetel aladel on suvi lühike ja jahe. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jäämütside otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.

Loodus
Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Island geoloogiliselt väga noor, vulkaaniline saar, mis koosneb 400–600 m kõrgusest laavaplatoost.  Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle osadeks. Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennata tuhka. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5–6 aasta tagant. Islandil registreeritakse iga päev ka nõrku maavärinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavärinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest. Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull’ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8100 km². Samas kliima soojenedes liustikud sulavad, näiteks Okjökull sulas täielikult aastal 2014.

Floora ja fauna
Taimed katavad vaid väikest osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Ümbritsevates vetes on esindatud 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud – vähemalt 407 linnuliiki. Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Meri on kalarikas, sisevetes elab rohkelt lõhilasi.

info
info
info

Spordiürituste ja kontsertide piletid üle kogu maailma

Vaata lähemalt