Bulgaaria üldinfo

Bulgaaria Vabariik – riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2004. aastast NATO ja 2007. aastast Euroopa Liidu liige.
Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga.

Bulgaaria ajalugu on mõjutanud paljude riikide kultuur. Tänapäeva bulgaarlased on segu kahest kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale. Siinsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986. aastal, kui Idablokk lagunes, sai Bulgaaria kergemalt hingata – Bulgaaria sai iseseisvaks parlamentaarseks riigiks. 2007. aastast on Bulgaaria Euroopa Liidu liikmesriik. Simeon II naasis alles 2001. aastal iseseisvale kodumaale, kus ta valiti peaministriks.

Huvitav teada
1972. aastal kaevas operaator Raicho P. Marinov Bulgaarias Varna matmispaigas välja maailma vanima aarde, milles oli enam kui 3000 eset. Väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Juba 1973. aastal asus aarde esemetest koostatud väljapanek ümber maailma rändama. Aarde ülejäänud esemed on Varna ajaloomuuseumis. Kaevamised Varnas lükkasid ümber teooria tsivilisatsiooni hällist, kuna see paik on Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaikadest märksa vanem.
Varnast 10 km kaugusel asub Pobity Kamni – tõeline kivide mets, millesarnast ei leia terves maailmas. 50 km² suurusel territooriumil on üks suur Pobity Kamni keskne kivide mets ja veel 15 väiksemat kivide metsa, mis on kõik saanud rahvusvahelisteks turismiobjektideks. Geoloogid tervest maailmast külastavad seda paika ning püüavad kivide saladusele jälile jõuda. Bulgaarlaste sõnul on Kivimets koht, kust kiirgub tugevat energiat.
Bulgaarias on iidsed koorilaulutraditsioonid. Bulgaaria riiklik koor on tänu oma erilisele stiilile väga edukas. Rahvusvaheliselt on tunnustatud ka naiskoor „Angelite“.
XIII–XIV sajandist peale on Bulgaariale kuulsust kogunud selle riigi ikoonimaalijad. Weliko Tarnowo maalikunstikooli kasvandikud, kellele õpetatakse kõige tähtsamaid ikoonimaalikunsti võtteid, viljelevad idakiriku kunsti.
Bulgaarias armastatakse nukuteatrit ja seda viljeletakse väga laialdaselt. Seda peetakse mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute meelelahutuseks.
Bulgaarlased harrastavad iidsetest aegadest erisugust käsitööd: vasesepistamist, puust nikerdamist, pottsepatööd.
Bulgaarias Petrièi linnas elas kunagi kuulus selgeltnägija Vanga, kes suutis tulevikku kuulutada.

Rahva eripärad
Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles riigis on kõik ühte põimunud – korruptsioon, inimeste südamlikkus, vastutulelikkus. Bulgaarlased on väga külalislahke rahvas. Paljud kasinalt elavad bulgaarlased võtavad meeleldi vastu külalisi, kandes neile lahkelt ette kõik paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad. Bulgaarlased püüavad riigi tulevikku optimistlikult suhtuda. Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike. Bulgaarias on levinud väljend „bulgaaria värk”, millega iseloomustatakse lohakalt tehtud tööd. Väljend on Bulgaaria asjatoimetuste kohta väga tabav.

Bulgaaria tõelise vaimu tajumiseks tuleks sõita Bulgaaria küladesse ja tutvuda sealsete elanike, nende tavade, eluolu, religiooni ja traditsioonidega. Iidsetes külades, nagu Bata, Emona, Erketša, Kulevtša ja Kazaško on teil alati võimalus kuulata meloodilisi bulgaaria rahvalaule ja külasimmanitest osa võtta. Etnograafide väitel on Bulgaarias üle 10 000 erineva rahvakombe ja traditsiooni, mis seostuvad bulgaarlaste tähtpäevadega. Selliseid rahvapidusid on eriti rohkelt talvel ja kevadel, kuid ega suvelgi neist puudust ole. Bulgaarias tasub kindlasti külastada üht vanimat, enam kui 1000 aastat tagasi rajatud alevit Nesebâri – suurt vabaõhumuuseumi paljude ümbruskonna ilusaimate kirikutega, milles on veidralt segunenud slaavi ja kreeka arhitektuuritraditsioonid. Vaadata tasuks ka Rila mägikloostrit Plovdivi lähedal, samuti Rooside orgu, kuhu türklased XVII sajandil tuhandeid roosiistikuid tõid. Ainulaadseim meene Bulgaariast on roosiõli ja roosiõlist valmistatud alkohoolne jook (naistele 20kraadine, meestele 40kraadine). Bulgaaria kuurortides on rohkelt tervisekeskuseid, mis on populaarsed külastajate seas, kes soovivad puhkuse ajal lisaks rannamõnude nautimisele ka looduslike raviprotseduuridega oma tervist kosutada.
Bulgaarlastega suhtlemisel on suur oht rappa minna, kuna bulgaarlastele on omane peanoogutusega eitust, pearaputusega aga jaatust väljendada. Bulgaarlaste muljetavaldavaim rituaal on tuletants (bulg k Nestinarstvo) – transis tantsijad, püha Konstantinuse ikoon käes, tantsivad trummi- ja vilehelina saatel paljajalu sütel.

Toit
Bulgaaria rahvusköögile on mõju avaldanud nii Kesk-Aasia kui ka Vahemeremaade toiduvalmistamistraditsioonid. Bulgaaria toitudes kasutatakse rohkelt vürtsikaid maitseaineid ja aedvilju. Enamiku roogade peakomponendiks on liha. Bulgaarias reisides soovitame maitsta giuvetši (liharoog aedviljade, kartuli ja hapupiimaga), kebabit (eri sorti liha aedviljadega), kiuftetat (praetud lihakotletid), miš maši (munad tomati, pipra ja brõnsaga), musakat (hakkliha kartuli, muna ja baklažaaniga), sarmit (liha- ja riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes), taratori (külm hapupiimasupp kurgi, või ja maitseainetega), garaši (šokolaaditort). Väga paljude roogade, nagu kaškavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsaga), imambajaldy (baklažaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat.

Alkohoolsed joogid
Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaživeinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon’i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon’i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides.
Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika.