Mallorca

Mallorca saar on üks neljast saarest Baleaaride saarestiku autonoomses piirkonnas. Baleaaride saarestik kuulub Hispaania Kuningriigi koosseisu. Kohalik baleaari keel on katalaani keele haru.
Mahe vahemereline kliima, ilus loodus ja hotellide rohkus on kaasa aidanud selleks, et saarel luua üht Euroopa tähtsaimat suvitusparadiisi.

Üldinfo
Pealinn: Palma de Mallorca, u 300 000 el.
Pindala: 3640 km². Mallorca on Baleaari saarestiku (kogupindala 5040 km²) suurim saar Vahemere lääneosas. Saarestikku kuuluvad veel tuntud puhkekeskused Menorca (702 km²), Pitiuusi saared Ibiza (572 km²) ja Formentera (82 km²) ning mitmed pisikesed asustamata saared. Hispaania rannikul asuv Barcelona jääb 193 km kaugusele.
Kõrgeim mäetipp: Puig Major, 1445 m
Rahvaarv: Baleaaridel elab kokku 785 000 in, neist 638 874 elab Mallorcal.

Vahemaad Palma de Mallorcast

• Lennujaam 11 km
• Playa de Palma 12 km
• Magalluf 17 km
• Valldemossa 18 km
• Santa Ponca 22 km
• Peguera 27 km
• Soller 30 km
• Cala Millor 71 km

Miks minna Mallorcale?
Mallorcal on pakkuda kõike, mida turist eales vajada võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögi- ja joogikohti nii päevaseks kui õhtuseks ajaveetmiseks, lõbutsemiskohad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest. Mallorca on väike ja mõnus, sobides puhkuseks nii täiskasvanutele kui lastele, nii peredele kui üksikutele seiklejatele.
Väikese saare kohta on Mallorca loodus hämmastavalt mitmekesine. Saare ligi poole tuhande km pikkusel rannikul võib kohata nii raskesti ligipääsetavaid türkiissinise veega liivaseid lahesoppe kui ka pikki, laugjaid valge liivaga randu. Vaatamata suurele turistidehulgale on ikka võimalik leida privaatsust pakkuvaid puutumatuid paiku, kus rahus tõelist Mallorcat nautida. Imelist looduspilti täiendavad männimetsadega kaetud mäenõlvad, mille kõrgus on kohati rohkem kui 1400 m üle merepinna ning oliivi- ja apelsinisalud tasasel keskmaal.
Pealinnas Palma de Mallorcas on palju põnevaid arhitektuurimälestisi, millest tuntuim on lahekaldal asuv imposantne Palma katedraal ( La Seu, katalaani k.). Majesteetlik gooti kirik rajati 14.-16.sajandil ning on muutunud linna sümboliks. Lisaks köitvale arhitektuurile pakub Palma de Mallorca piisavalt ajaveetmisvõimalusi, mille hulka kuuluvad muuseumid, kunstigaleriid, kaubanduskeskused, baarid ja ööklubid.

Plussid ja miinused
+ Maaliline loodus
+ Kaunid väikesed lahesopid
+ Laiad heleda liivaga rannad

– Turistide rohkus suvisel kõrgperioodil

Ajavahe
Mallorcal on kellaaeg Eesti ajast 1 tund taga.

Autorent
Mallorca on just sellise suurusega, et autoga jõuab kõik tähtsamad kohad rahulikult läbi sõita. Saarel on esindatud kõik suuremad rahvusvahelised autorendifirmad, aga samas võib soovija valida ka kohalike firmade hulgast, mis tavaliselt on hinnatasemelt pisut odavamad. Kontrollige täpselt, mis kuulub hinna sisse. Auto rentimiseks peab soovija olema vähemalt 21a vana (kallimate markide ja minibusside puhul 25a) ja omanud sõidulube vähemalt aasta. Renditud autot ei või transportida ühelt saarelt teisele. Tasub meeles pidada, et mägiteedel on palju mõttekam rentida kas mootorratas, mopeed või džiip.

Kliima
Kuuma suve ja pehme talvega vahemereline kliima, kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil päevane õhutemperatuur on 29-35 kraadi.

Keskmine päevane temperatuur

Keskmine merevee temperatuur

Keel
Katalaani (kataloonia) ja hispaania, turismipiirkondades saab hakkama inglise ja saksa keelega. Katalaani keel kuulub romaani keelte hulka. Põhiline kasutusala lisaks Baleaaridele on Kataloonia (mandri-Hispaania Pürenee poolsaare idaosas), keskus Barcelona. Tänava- ja kohanimed on antud mõlemas keeles. Mallorcal elab väga palju ka sakslasi ja inglasi.

Rannad
Mallorcal on palju ilusaid liivarandu, millele on iseloomulikud heledad, kuldsed liivad. Vaid üksikutes randades on liiv veidi jämedam ja kruusasem. Suurimad rannad asuvad saare lõuna- ja idaosas. Põhjas on parimad rannad Alcudias. Lõunas on suurim Playa de Palma liivarand, mis on ligi 5 km pikk. Idarannikul on palju väikseid kaljudevahelisi maalilisi liivaseid lahesoppe (hisp k cala). Rannad on hästi varustatud kõige turistidele vajalikuga: on baarid ja söögikohad, parklad, pakutakse erinevaid veespordivõimalusi. Rannatoolid ja varjud on tasulised (u 5 €).

Ööelu
Ööelu Mallorcal on väga aktiivne. Palju erinevaid ööklubisid ja diskoteeke. Kõrghooajal juunist augustini võivad mitmed paigad olla ülerahvastatud. Palmast 18 km kaugusel Magallufis on suure restoraniga kasiino. Sissepääs klubidesse ja diskodesse on tasuline – u 10 – 15 € ning mõnel pool sisaldab 1-2 jooki.

Mida külastada

Formentori neem (poolsaare kõrgeim koht: 334m)
Formentori poolsaar sirutab end kirdesse, üha Vahemere keskosa poole, jättes oma teekonnal kiiluvette ohtralt tillukesi rannikumere laidusid. Maastik on siin põnev: 400 meetri kõrgused konarlikud kaljud vastanduvad nende jalamil lainetavale klaarile sinisele veele. Kaljudest kasvavad välja männid, mis ümbritsevad ka paljusid liivarandasid. Vahetult enne maanteetunnelit asub Mallorca üks kõige kuulsamaid botaanilisi leiukohti, kus rähanõlval kasvavad sõrmkübarad, baleaari alpikannid, lohevõhad ja pojeng Paeonia cambessedesii. Viimase näol on tegemist Baleaaride endeemiga, mis on saanud nime Jacob Cambesedesi (1799 – 1863) järgi, kes oli üks esimesi neid saari uurinud botaanikuid.

Palma de Mallorca
Baleaaride pealinn Palma de Mallorca asub otse Palma lahe ääres. 2.saj. roomlaste poolt rajatud linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Bellveri kindlus; Almudaina palee ning kitsaste ja käänuliste tänavatega vanalinn, mis hakkab elama õhtu saabudes. Palma au ja uhkus on 13-17. sajandil ehitatud majesteetlik gooti katedraal, kus muuhulgas võib näha Salvador Dali raudskulptuuri ja külastada religioonimuuseumi.

MALLORCA LÄÄNE- JA PÕHJAOSA

Andratx
Omaaegne Vahemere piraatide meelispaik on täna kohalike Mallorca elanike lemmikpiirkond elamiseks. Tähelepanu väärivad nii kaunis rand, uhked majad kui hästi korrastatud surnuaed.

La Granja (Esporles)
13.sajandil tsisterlaste kloostrina tegutsenud ja hiljem eravaldusse läinud suursuguses maamõisas asub täna etnograafiamuuseum. Kompleksi kuuluvad nii kaunis aed koos elumajaga kui kõik maamajapidamiseks vajalikud kõrvalhooned. Külastamiseks on avatud ruumid elumajas ja kõrvalhoonetes, välja on pandud kõik farmeri eluks vajalikud toidunõud, tööriistad ja riided. Võimalik on maitsta ja kaasa osta erinevaid kohalikke tooteid (juust, maiustused, vein jms.).

Valldemossa
See seletamatu atmosfääriga linnake on inspireerinud mitmeid kunstnikke, kirjanikke ja heliloojaid. Lühemat või pikemat aega on seal peatunud George Sand, Ruben Dario, Miguel de Unamuno ja Azorin. Kuid see idülliline mägiküla sai kuulsaks siis, kui helilooja Frederic Chopin ja tema armuke, kuulus prantsuse kirjanik, kelle varjunimi oli George Sand, veetsid seal 1838. – 1839. aasta talve. Chopin oli tiisikushaige ja sai arsti poolt soovituse veeta talv mahedas Vahemere kliimas. Chopin ja Sand leidsid asupaiga Valldemossa kloostris, kust mungad olid välja aetud 1835. aastal ja kus kunstnikupaaril õnnestus üürida kaks kongi. Sealset rahu ei olnud kauaks, kuna külarahvale oli peagi selge, et Chopin ja temaga koos elav naine ei olnud abielus. Ja veel hullem oli see, et nendega koos elasid ka selle ebamoraalse naise kaks alaealist last. Nii oligi peagi selge, et need jumalakartmatud välismaalased olid kuradiga mestis, sest nende kongist paistis valgus veel kaua pärast keskööd! Et George Sand öistel tundidel kirjutas, ei tahtnud keegi aru saada. Samuti ka mitte sellest, et Frederic Chopin võis öises vaikuses komponeerida. Sellest ajast pärinevad mõned tema prelüüdid, kaks poloneesi, üks skertso, üks masurka ja kaks nokturni. Linna tähtsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad La Cartuja klooster, kirik ja sadam.

Soller
Prantsusepärane armas väikelinn Soller paikneb mägede vahel viljakas orus, kus kasvatatakse põhiliselt tsitrusvilju ja oliive. Linnas on säilinud palju 18. ja 19. sajandil ehitatud luksuslikke maju. Omaette vaatamisväärsus on Solleri sadamapiirkond Port de Soller. Sollerist vaid kiviviskekaugusel asub saare kõrgeim mäetipp Puig Major. Solleri võib sõita rongiga, mis teatud tuuridel teeb turistide jaoks peatusi eriti ilusates paikades. Palmast Solleri sõites viib otsetee läbi tunneli, kuid palju maalilisem on sõit üle Alfabia mäekuru, kus tee keerleb nagu lõpmatu madu läbi 64 juuksenõela kurvi. Solleri sadamast võib teha vaatamisväärseid paadiekskursioone piki kaljust põhjarannikut kuni La Calobra kuristiku suudmeni. Sinna viib ka maantee, mis Solleri juurest tõuseb mäestiku suunas, läbib selle, ja Gorg Blau kuristiku veereservuaari lähedalt viib lõputult keereldes La Calobra laheni. Sealt viib kõnnitee edasi läbi kahe lühikese tunneli järskudest nõlvadest ümbritsetud orgu, kus mägiseina lõhena läbiv kuristik avaneb merele. See on haruldane, võimas, looduslik amfiteater.

Pollensa
Tramuntana mäeaheliku jalamil asuv linnake on kuulsa Hispaania poeedi Miguel Costa i Llobera sünnilinn. Läbi linna jalutades võib näha kauneid purskkaevusid, kirikuid, kloostreid ja Rooma silda. Linna uhkuseks on aga 365 trepiastmega trepp, mida ääristab küpressiallee ja mis viib üles Calvari mäele, kust avaneb imekaunis vaade ümbrusele. 5 km kaugusel Pollensast asub väike ja vaikne Port de Pollensa rand.

Alcudia
Alcudia linn asub Pollensa ja Alcudia lahtesid eraldaval poolsaarel Mallorca põhjaosas. Alcudia tähtsaimaks vaatamisväärsuseks peetakse väikest amfiteatrit Pollensat ja kolme väravaga linnamüüri, Püha Sakramendi kirikut ja kabelit. Omaette nähtus on soisele maa-alale ja merre rajatud sadamapiirkond Port d’Alcudia, mis oma kanalite ja sildadega meenutab väikest Veneetsiat.

MALLORCA KESK- JA IDAOSA

Inca
Saare põhilise nahatööstuskeskusena tuntud Inca linnas on lisaks seal valmistatavatele nahkesemete kauplustele-muuseumitele ka mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, näiteks Santa Maria la Majori kirik, mis oli originaalis ehitatud gooti stiilis, kuid 18. sajandil ehitati ümber barokkehitiseks. Vaatamist väärivad ka barokkstiilis Sant Francesc’i ja barokkportaaliga Santo Domingo kloostrid, samuti Incast mõne kilomeetri kaugusel, 1000 m kõrgusel asuv Puig d’Inca kabel.

Manacor
Kuulsate Majorica pärlite tootmiskeskus Manacor on ka oliivipuidust mööbli ja suveniiride valmistamise keskus. Siit võib leida mitmeid mööbli- jt puitesemete muuseume-kauplusi. Manacoris väärivad külastamist gooti stiilis kirik, raekoda ja kauni sammaskäiguga 17. sajandist pärit klooster.

Arta
Väike linnake, kus on säilinud möödunud aegade hingus. Linna uhkuseks on mäe otsas asuv 13.saj. pärit San Salvadori kirik. Meeldejääv vaade ümbruskonnale. Läheduses on mitu atraktiivset koobast: võimalus valida D’Arta, Del Drac’i või Del Hams’i koobaste vahel.