Horvaatia üldinfo
Horvaatia
Piltilus loodus ja kristallselge vesi
Otse Euroopa südames, Eestist vähem kui kolme lennutunni kaugusel Aadria mere ääres, ootab Sind kristallsinise vee, imelise looduse, muljetavaldava kultuuripärandi ja sõbralike inimestega maa – maaliline Horvaatia!
Lennuk maandub Istra poolsaarel, Pula lennujaamas. Istra on Aadria mere suurim poolsaar (3600km2), millest enamik kuulub Horvaatiale. Meie kuurortpiirkondadeks on Pula, Rovinj, Poreč ning Umag.
Horvaatia on aasta-aastalt populaarsust aina juurde kogunud, sest päikesenautleja leiab siin kirka ja puhta veega rannad ning matkasõpru ootavad vapustavad loodusrajad.
Istra poolsaar on üks väheseid oma traditsioonilise eheduse säilitanud piirkondadest Euroopas, so tõeline roheline paradiis kesk urbaniseerunud ja kiirustavat maailma. Südamekujulise poolsaare loodusrikkuste värvipaletis domineerivad valged, hallid ja punased toonid. Põhjaosa lainjat rannajoont palistavad valged lubjakivikaljud, keskel laiub hallikat tooni veerohke tasandik, edelas lõõmavad punase pinnasega orud. Salvei-lõhnaline idarannik, põhjas varjulised tamme- ja pöögisalud, lõunas ja läänes aromaatsed männimetsad, igihaljad makjapuhmad, tuhandeaastased oliivipuud ning viinamarjaväljad.
Horvaatia
Piltilus loodus ja kristallselge vesi
RIIGIINFO
Pindala – 56 594 km2
Rahvaarv – 4,48 miljonit (2011)
Pealinn – Zagreb
Rahaühik – Horvaatia kuna (Kn)
Keel – horvaatia
Religioon – kristlus (valdav osa elanikkonnast)
Noppeid ajaloost
Tänasel Horvaatia territooriumil on elatud juba eelajaloolisest ajast, alates kiviajast.
400 a. e.Kr sai Horvaatiast Rooma impeeriumi osa, hiljem rajasid sinna oma koloonia Habsburgid.
Maad valitsesid türklased ja ungarlased.
1945. aastal sai Horvaatiast Jugoslaavia osa.
1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik ja 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik.
Nagu suur osa Balkanimaadest, sattus ka Horvaatia 1990. aastal sõja epitsentrisse.
1991. aastal, kuu aega pärast ametlikku Jugoslaavia Liitvabariigist väljaastumist kuulutas Horvaatia välja iseseisvuse, kuigi võitlus iseseisvuse nimel jätkus veel neli aastat.
1992. aastal võeti Horvaatia vastu ÜROsse.
Rahvusköök
Pršut – õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha
Janjetina – tallelihapraad
Paški sir – Pagi saarelt pärit lambapiimajuust, mida värskuse säilitamiseks hoitakse oliiviõlis
Štrukli – rullbiskviit kohupiima ja hapukoorega
Horvaatia punased veinid Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingaèpostup
õllesordid Tuborg, Karlovaèko, Ožujsko
Majutusinfo
Väga populaarsed on telkimisalad ja eramajutus. Vaid mõnedes hotellides on sise- või välibasseinid ja õhukonditsioneerid. Vaid üksikud hotellid pakuvad „kõik hinnas“ pakette. Enamikes hotellides ei taga „merepoolne tuba“ otsevaadet merele, vaid viitab pigem toa meresuunalisele asendile (sellisel juhul võib meri jääda teiste hoonete või roheluse varju). Enamik madalaima kategooria hotellidest on üsna vanad, tagasihoidliku varustuse ja sisustusega, kuid korras ja väga puhtad.
Hea teada
Tööaeg. Enamik poode on avatud esmaspäevast reedeni kell 08.00-20.00, laupäeviti kell 08.00-12.00. Pangad on avatud esmaspäevast reedeni kell 08.00-19.00 ja laupäeviti kell 08.00-12.00.
Jootraha. Tavaliselt on ettekandjatele või hotelliteenindajatele antav jootraha suurus sõltuvalt teeninduse kvaliteedist 5-10% arve summast.
Transport. Horvaatias on väga hästi toimiv ühistranspordivõrgustik. Bussidega on võimalik sõita soodsalt naabruses asuvatesse kuurortidesse või linnadesse. Taksokilomeetri hind on orienteeruvalt 8 kunat.
Piirangud. Võtke alati vastu ostutšekid. Vastasel korral võite koos kauba müüjaga sattuda maksupolitsei huviorbiiti seoses võimaliku maksudest kõrvalehoidmise katsega. Imporditavate kaupade seas ei tohiks olla üle 1 liitri kangeid alkohoolseid jooke, mitte rohkem kui 2 liitrit likööri või kangestatud veini ning lauaveini, üle 200 sigareti või 100 sigarillo või üle 50 sigari või enam kui 250 grammi tubakat, üle 50 grammi parfüümi ja mitte enam kui 250 ml Kölni vett.
Kingituseks. Paški sir – Pagi saarelt pärit lambapiimajuust. Kvaliteedilt on need juustud võrreldavad Prantsuse parimate juustusortidega.
Tunneta Horvaatiat
Osalege rahvusvahelisel kunstifestivalil Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks.
Horvaatia on jahimeeste paradiis. Jahti on võimalik pidada hirvedele, kitsedele, metssigadele, rebastele, mägikitsedele muflonitele ja metslindudele.
Proovige veesporti – paljude külastajate arvates on Aadria meri parim paik purjetamiseks. Võimalik rentida purjelaudu, jahte ja mootorpaate.
Sukelduge ja te veendute, et Aadria meri on üks puhtamaid meresid maailmas. Hea vedamise korral võite kohata ka veealuseid laevavrakke.
Tutvuge Horvaatia rikkaliku loodusega – ronige Mariano lahe kaljudele, külastage Paklenica loodusparki ja Samobori mäge.
Kindlasti väärivad külastamist Plitvice’i järve looduspark, Dubrovnik ja Istria poolsaar.
Horvaatiat peetakse nudismi maailmakeskuseks. Kui tunnete hingesugulust, järgige vastavaid tähiseid.
Reisidokumendid ja riiki sisenemine
Horvaatia on Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu reisimiseks Eesti kodanikud viisat ei vaja (viisavaba reisimine Euroopa Liidu riikides on lubatud 90 päeva ulatuses 6 kuu jooksul). Piiriületuseks piisab kehtivast ID-kaardist või passist, mis peab kehtima kogu plaanitava reisi vältel.
Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega isikutele, kellel on välismaalase pass ja Eesti elamisluba on reisimine viisavaba kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Alla 18 aasta vanused lapsed, juhul kui nad reisivad ilma oma vanemateta, vajavad riiki sisenemiseks ja riigist lahkumiseks mõlema vanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut ,mis võib olla inglise keeles.
Välismaalased peavad oma viibimise Horvaatias registreerima. Registreerida tuleb end 48 tunni jooksul riiki saabumisest, Zagrebis saab registreerida politsei välismaalaste osakonnas aadressil Petrinjska 30. Väljaspool Zagrebi saab registreerida end lähimas politseijaoskonnas või turismiinfopunktis. Registreerimise nõue ei kehti juhul, kui te peatute hotellis või mõnes muus turistide majutuspaigas.