Pula
Pula
3000 a vanune linn ja lõõgastav rannapuhkus
65 000 elanikuga Pula on Istra poolsaare suurim linn ja administratiivkeskus. Tegelikult kuulub Pula kogu Horvaatia suurimate linnade hulka, kuid vaatamata sellel on säilitanud sõbraliku väikelinna atmosfääri.
Antiikajal Polensiumi nime kandnud Pulas on tänini säilinud hulgaliselt Rooma arhitektuurimälestisi. Linna suurimaks ja imposantseimaks vaatamisväärsuseks peetakse 1.saj. rajatud Rooma amfiteatrit, mis oma hiilgeaegadel mahutas ligi 20 000 pealtvaatajat. Hästisäilinud teatrihoone ilmestab kogu linnapilti. Siin leiab aset iga-aastane Pula filmifestival ning suviti toimub siin nii kaasaegse kui ka klassikalise muusika kontserte ja festivale.
Pula on tuntuimad rannad paiknevad Verudela poolsaarel, rahvarohke on ka Hawaii Beach. Neile, kes soovivad rahulikumat omaette olemist, sobib kindlasti 10 km linnast eemale jääv Rt Kamenjak. Sellel asustamata neemel saab nautida imelist loodust, näha metsikuid orhideesid, viljapuid, mitmesuguseid ravimtaimi. Ligi 30km pikkusel rannaribal leidub ujumiseks ja päevitamiseks arvukalt lahesoppe, kus saab nautida lummavaid vaateid Cresi saarele ja Velebiti rohelistele nõlvadele.
Reisikorraldaja: Aurinko
Pula, Horvaatia
3000 a vanune linn ja lõõgastav rannapuhkus
Sihtkoha eelised:
- Rikkumata loodus, puhta ja kirka veega rannad
- Sõbralikud inimesed, mõnus atmosfäär
- Pula-ühtaegu iidne Rooma linn ja Istra poolsaare kaasaegne keskus
- Heatasemelised hotellid kauni loodusega kuurortpiirkondades
- Head sportimisvõimalused
RIIGIINFO
Pindala – 56 594 km2
Rahvaarv – 4,48 miljonit (2011)
Pealinn – Zagreb
Rahaühik – Horvaatia kuna (Kn)
Keel – horvaatia
Religioon – kristlus (valdav osa elanikkonnast)
Noppeid ajaloost
Tänasel Horvaatia territooriumil on elatud juba eelajaloolisest ajast, alates kiviajast.
400 a. e.Kr sai Horvaatiast Rooma impeeriumi osa, hiljem rajasid sinna oma koloonia Habsburgid.
Maad valitsesid türklased ja ungarlased.
1945. aastal sai Horvaatiast Jugoslaavia osa.
1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik ja 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik.
Nagu suur osa Balkanimaadest, sattus ka Horvaatia 1990. aastal sõja epitsentrisse.
1991. aastal, kuu aega pärast ametlikku Jugoslaavia Liitvabariigist väljaastumist kuulutas Horvaatia välja iseseisvuse, kuigi võitlus iseseisvuse nimel jätkus veel neli aastat.
1992. aastal võeti Horvaatia vastu ÜROsse.
Rahvusköök
Pršut – õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha
Janjetina – tallelihapraad
Paški sir – Pagi saarelt pärit lambapiimajuust, mida värskuse säilitamiseks hoitakse oliiviõlis
Štrukli – rullbiskviit kohupiima ja hapukoorega
Horvaatia punased veinid Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingaèpostup
õllesordid Tuborg, Karlovaèko, Ožujsko
Majutusinfo
Väga populaarsed on telkimisalad ja eramajutus. Vaid mõnedes hotellides on sise- või välibasseinid ja õhukonditsioneerid. Vaid üksikud hotellid pakuvad „kõik hinnas“ pakette. Enamikes hotellides ei taga „merepoolne tuba“ otsevaadet merele, vaid viitab pigem toa meresuunalisele asendile (sellisel juhul võib meri jääda teiste hoonete või roheluse varju). Enamik madalaima kategooria hotellidest on üsna vanad, tagasihoidliku varustuse ja sisustusega, kuid korras ja väga puhtad.
Hea teada
Tööaeg. Enamik poode on avatud esmaspäevast reedeni kell 08.00-20.00, laupäeviti kell 08.00-12.00. Pangad on avatud esmaspäevast reedeni kell 08.00-19.00 ja laupäeviti kell 08.00-12.00.
Jootraha. Tavaliselt on ettekandjatele või hotelliteenindajatele antav jootraha suurus sõltuvalt teeninduse kvaliteedist 5-10% arve summast.
Transport. Horvaatias on väga hästi toimiv ühistranspordivõrgustik. Bussidega on võimalik sõita soodsalt naabruses asuvatesse kuurortidesse või linnadesse. Taksokilomeetri hind on orienteeruvalt 8 kunat.
Piirangud. Võtke alati vastu ostutšekid. Vastasel korral võite koos kauba müüjaga sattuda maksupolitsei huviorbiiti seoses võimaliku maksudest kõrvalehoidmise katsega. Imporditavate kaupade seas ei tohiks olla üle 1 liitri kangeid alkohoolseid jooke, mitte rohkem kui 2 liitrit likööri või kangestatud veini ning lauaveini, üle 200 sigareti või 100 sigarillo või üle 50 sigari või enam kui 250 grammi tubakat, üle 50 grammi parfüümi ja mitte enam kui 250 ml Kölni vett.
Kingituseks. Paški sir – Pagi saarelt pärit lambapiimajuust. Kvaliteedilt on need juustud võrreldavad Prantsuse parimate juustusortidega.
Tunneta Horvaatiat
Osalege rahvusvahelisel kunstifestivalil Dubrovniku suvemängud, mida korraldatakse alates 1950. aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks.
Horvaatia on jahimeeste paradiis. Jahti on võimalik pidada hirvedele, kitsedele, metssigadele, rebastele, mägikitsedele muflonitele ja metslindudele.
Proovige veesporti – paljude külastajate arvates on Aadria meri parim paik purjetamiseks. Võimalik rentida purjelaudu, jahte ja mootorpaate.
Sukelduge ja te veendute, et Aadria meri on üks puhtamaid meresid maailmas. Hea vedamise korral võite kohata ka veealuseid laevavrakke.
Tutvuge Horvaatia rikkaliku loodusega – ronige Mariano lahe kaljudele, külastage Paklenica loodusparki ja Samobori mäge.
Kindlasti väärivad külastamist Plitvice’i järve looduspark, Dubrovnik ja Istria poolsaar.
Horvaatiat peetakse nudismi maailmakeskuseks. Kui tunnete hingesugulust, järgige vastavaid tähiseid.
Reisidokumendid ja riiki sisenemine
Horvaatia on Euroopa Liidu liikmesriik, kuhu reisimiseks Eesti kodanikud viisat ei vaja (viisavaba reisimine Euroopa Liidu riikides on lubatud 90 päeva ulatuses 6 kuu jooksul). Piiriületuseks piisab kehtivast ID-kaardist või passist, mis peab kehtima kogu plaanitava reisi vältel.
Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega isikutele, kellel on välismaalase pass ja Eesti elamisluba on reisimine viisavaba kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Alla 18 aasta vanused lapsed, juhul kui nad reisivad ilma oma vanemateta, vajavad riiki sisenemiseks ja riigist lahkumiseks mõlema vanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut ,mis võib olla inglise keeles.
Välismaalased peavad oma viibimise Horvaatias registreerima. Registreerida tuleb end 48 tunni jooksul riiki saabumisest, Zagrebis saab registreerida politsei välismaalaste osakonnas aadressil Petrinjska 30. Väljaspool Zagrebi saab registreerida end lähimas politseijaoskonnas või turismiinfopunktis. Registreerimise nõue ei kehti juhul, kui te peatute hotellis või mõnes muus turistide majutuspaigas.
Valik ekskursioone:
- Merereis Lim – Rovinj laevaga „Melissa“
- Veneetsia
- Istra pärlid
- Kalapiknik
Ekskursioonid ja lisateenused
Pakume teile valiku eestikeelseid ekskursioone, mille toimumise eelduseks on 20 osavõtjat. Juhul, kui soovijaid on vähem, siis on võimalik minna võõrkeelsetele ekskursioonidele. Nende toimumispäevad, hinnad ja marsruut võivad eestikeelsest ekskursiooniprogrammist erineda. Kohapeal saab ekskursioonide eest maksta ainult sularahas eurodes. Lastele vanuses 4-11. a kehtib soodustus kuni 50%. NB! Ekskursioonide hinnad ja programm võivad hooaja vältel muutuda.