Sardiinia

Sardiinia

Smaragdroheline meri ja lumivalge rannaliiv ootavad!

Alghero linn on ühtaegu nii oluline turismikeskus kui ehe Sardiinia linn. Alghero maaliline vanalinn on omataoliste seas üks paremini säilinutest üle kogu Sardiinia. Kogu linn kannab koloniaalpärandina endiselt katalaani pitserit. 300 a tagustest aegadest annavad veel tänapäevalgi tunnistust paralleelselt katalaani- ja itaaliakeelsed tänavasildid. Vanalinna munakivisillutisega tänavatel, kus on hulgaliselt gooti stiilis kirikuid ning kohvikutega palistatud väljakuid, on tuntav hispaaniapärane atmosfäär.

Linn oli vanasti terves ulatuses müüriga ümbritsetud, tänapäeval on müürid säilinud vaid osaliselt. Bastioni Cristoforo Colombo juures on mitmeid meeldivaid mereäärseid restorane ja baare, kus kokteili juues päikeseloojangut nautida. Maapoolsed müürid on asendunud Giardini Pubblici ehk Linnapargiga. Porta Reiali torni teisel korrusel asub panoraamvaatega terrass. Torre di San Giovanni on teine imposantne torn, kus on väljapanek kaasaegsest Sardiinia kunstist.

Rooma merejumala järgi nime saanud Neptuni grott – stalaktiidikoopad Alghero lähistel,
mille 18.sajandil avastasid kohalikud kalurid. Koopa sissepääs paikneb meeter allpool merepinda Capo Caccia kalju jalamil ning seetõttu saab koopaid külastada vaid tüüne merevee korral. 1954 raiuti kaljusse 654-astmeline trepp, mida kutsutakseescala del cabirol e kitsetrepid, mis viivad kalju peal paiknevast parklast alla koobaste sissepääsu juurde. Paadiga pääseb koobastesse enamasti suvekuudel, harvem kevadel ja sügisel. Koopad on u 4 km sügavused, kuid külastajaile on avatud vaid mõnisada meetrit. Koopas on ka 120 m pikkune soolajärv.

Läheduses on veel 2 teist grotti-nn roheline grott, mis ei ole külastajatele avatud ning Grotta di Ricami, kuhu pääseb vaid mere poolt. Sardiinia on sukeldujate paradiis – ümberringi on palju veel päris veealuseid koopaid, kuulsaim neist Nereo Cave, mida igal aastal külastab tuhandeid sukeldujaid üle kogu maailma.

Bosa on maaliline pastelsetes toonides majakestega linnake järsul mäeküljel, mille tipus troonib romantiline kindlus. Kindluse ehitas 12.sajandi alguses Toskaana päritolu Malaspina perekond, kelle järgi kindlus ka nime sai. Kindlusemüüride vahel on peidus 4ndal sajandil ehitatud kabel, kus võib imetleda 14ndast sajandist pärit erinevaid pühakuid kujutavat freskot.

Linnakese ees paikneb palmipuudega ääristatud peegelsile Temo järv.