Brasiilia üldinfo

Eksootikareis – Brasiilia, Rio de Janeiro

Kirev atmosfäär, sambarütmid, suurlinnamelu, caipirinha, lähistroopiline kliima, meeletu shopping ja muidugi võrratu Copacabana beach!

Üldinfo

Riigiinfo
Nimi: Brasiilia Liitvabariik
Riigikord: föderaalne vabariik
Pealinn: Brasilia
Raha: brasiilia reaal BRL
Aeg: – 3 kuni – 5 UTC
Keel: portugali
Pindala: 8 511 965 km²
Rahvastik: 190 010 647
Elekter: 127V/ 60Hz või 220V / 60 Hz, Põhja-Ameerika tüüpi pistikupesad

Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa – Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib ka looduslikke piire.

Ajalugu
Kuni 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiselt tupi ja Guarani grupid. Portugaallaste tegelik asustamine algas 16.sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka nime saanud. 19.sajandil tuli uus laine eurooplasi (peamiselt itaallased ja sakslased). Brasiiliast sai iseseisev riik 7.septembril 1822.

Kultuur
Brasiilia on suur ja väga erinev geograafia, ajaloo ja inimeste suhtes. Väga olulist rolli Brasiilia identiteedis mängib muusika. Sellised stiilid nagu choro, samba ja bossa nova loetakse Brasiilia päritolu stiilideks. Segu tantsust, võitluskunstidest, muusikast ja mängust capoeira tõid Brasiiliasse Aafrika orjad. Candoble ja Umbanda on Aafrika juurtega religioonid, mis on üleelanud ebaõigluse ja tagakiusamise ning on Brasiilias endiselt märkimisväärselt tähtsal kohal. Nende sektide pühakodasid kutsutakse terreiros’teks ning neist mitmed on külastajatele avatud.
Põliselanike jälgi võib leida kõikjal Brasiilia kultuuris, köögist sõnastikuni. Kõigis Brasiilia osades elab veel põliselanikke, kuigi neist paljud on mõjutatud lääne kultuurist ja nende keel on väljasuremise ohus. Rahvusliku identiteedi loomisel mängib olulist rolli veel ka Globo – suurim riiklik televisioonikanal. Televisioon on tähtsaim infoallikas brasiillastele.

Inimesed
Läbi oma ajaloo on Brasiilia näinud palju erinevaid inimesi ja praktikaid. Brasiilia on paljude erinevate etniliste gruppide kokkusulamispunkt. Ebaõiglust on tihti näha pigem erinevate sotsiaalsete klasside kui eri rasside vahel. Siiski on nahavärv Brasiilia ühiskonnas üks märk, mille järgi saab ka sotsiaalset klassi paika panna – tumedama nahavärviga inimesed on tavaliselt madalamast klassist.
Üldiselt on brasiillased lõbujanulised inimesed. Lõuna-Brasiilias võib suhtumine olla veidi jahedam, kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad. Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud. Suhtumine turistidesse võib olla piirkonniti erinev. Santa Catarina osariik tervitab hispaania keelseid turiste kahekeelsete siltidega. Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu.

Sotsiaalne etikett
Põsemusi on väga tavaline Brasiilias, naiste seas ning naiste ja meeste vahel. Mehed omavahel suruvad kätt. Kui põsemusi asemel soovite kätt anda, siis seda peetakse veidraks, kuid mitte ebaviisakaks. Mitu põsemusi tuleb anda, sõltub ka kohast, näiteks Sao Paulos üks, Rio de Janeiros kaks korda, mõnedes kohtades lausa kolm, kordamööda ühele ja teisele põsele.
Praktiliselt kõik brasiillased oskavad tantsida ja on reeglina oma kehaga vabad, vestluse ajal võivad nad seista partnerile lähemal ja võivad vestluskaaslast ka tihemini puudutada. Jutu käigus ei ole ebatavaline teineteist õlast või käest puudutada.

Kliima
Brasiilia on suur maa, mitmete erinevate kliima tsoonidega. Põhjas , ekvaatori lähedal, on kuiv ja vihma hooaeg, Sao Paulost lõuna poole on kevad, suvi, sügis ja talv.

Tööaeg
Tööaeg on tavaliselt 8st või 9st hommikul, õhtu kella 6ni. Pangad on avatud esmaspäevast reedeni, kella 10st 4ni. Tänavapoed on suletakse tavaliselt laupäeval lõuna ajal ning avatakse taas esmaspäeval. Suured ostukeskused on tavaliselt avatud 10st hommikul 10ni õhtul, esmaspäevast laupäevani. Mõned poed on avatud ka pühapäeva pärastlõunal. Siestat ei ole.

Keel
Ametlik keel on portugali keel, mida räägib terve rahvas (välja arvatud mõned eraldatud indiaani hõimud). Brasiiliasse on immigrante tulnud tervest maailmast sajandeid, kelle järglased räägivad nüüdseks portugali keelt emakeelena. Brasiilia portugali keelel on mõned häälduserinevused portugalis räägitava keelega ning samuti on piirkonniti veidi erinev släng, kuid omavahel mõistetakse teineteist siiski suurepäraselt. Euroopa portugali keelt on brasiillastel raskem mõista, kui vastupidi, kuna Portugalis näidatakse mitmeid brasiilia telekanaleid.
Et mitte segadusse sattuda, siis brasiilias kasutatavad inglise keelele sarnased sõnad võivad vahel hoopis midagi muud tähendada. „legal” (leh GAL), on pool slängi sõna, mis ei tähenda seaduslikku, vaid pigem „hea”, „lahe” vms. Samuti „no” ei tähenda „ei”, nagu inglise või hispaania keeles, pigem „sees”. „Não falo Inglês no Brasil” – „ma ei räägi Brasiilias inglise keelt”
Inglise keelt ei räägita eriti, välja arvatud väga turistlikel aladel. Bussi- ja taksojuhid reeglina ei saa inglise keelest aru , hea on paberi peale soovitav aadress kirjutada.
Hispaania keele oskajad saavad reeglina Brasiilias hakkama, eriti Lõuna-Brasiilias.

Kehakeel
Brasiillased kasutavad suhtlemises palju kehakeelt. Näiteks mõned enam kasutatavad märgid:
OK märk, pöidla ja nimetissõrme vahel moodustatud ring, võib põhjustada naeru, parem kasutada ülespoole suunatud pöialt.
Sõrme keerutamine kõrva juures ei tähenda helistamist, nagu sakslastel, vaid: „sa oled hull!”
Keskmise sõrme ja pöidla kokku nipsutamine tähendab,et miski võtab kaua aega.
„ssss” liigutust peetakse väga ebaviisakaks, see on sama, kui öelda „jää vait!”.
Ebaformaalne viis kellegi tähelepanu püüda on vilistav heli: „pssiu”.

Raha
Brasiilia rahaühik on reaal, BRL või ka R$. Üks reaal jaguneb sajaks centavoseks. Hindu märgitakse R$1.50, see tähendab 1 reaal ja 50 senti.
Sularahaautomaadid, millel on Cirruse või VisaPlusi logo, aksepteerivad VISA, Amex, MasterCard jt. Tavaliselt on bensiinijaamades ATM olemas. Münte on olemas kaks „perekonda”, esimeses on kõik hõbemündid, teises on järgnevalt 1 sendine (vask), 5 sendine (vask), 10 sendine (pronks), 25 sendine (pronks), 50 sendine (hõbe) ja 1 riaaline (kullast äärega hõbe). Paberraha on järgnevates väärtustes: 1 (roheline), 2 (sinine), 5 (lilla), 10 (punane), 20 (kollane), 50 (oranz) ja 100 (sinine).
10 reaaliseid on veel ka sinisele polümeer paberile prinditud rahatähti, mis tehti 2000 aastal, et tähistada 500 aasta möödumist portugali maadeuuria Pedro Alvares Cabrali saabumisest.
1 USD = 3,85 BRL
1 BRL = 0,23 EUR
Rahavahetuspunkti nimetatakse casa de câmbino. Raha vahetavad ka mõned pangad. Parema kursiga saab vahetada enam kasutatud valuutat, ehk USD vahetatakse parema kursiga, kui näiteks Kanada dollarit. Peale Lõuna-Ameerikast lahkumist võib reaali tagasi vahetamine osutuda keeruliseks, seega soovitatakse raha enne lahkumist ära vahetada.
Brasiilia on suhteliselt odav maa, sealt ostetakse nii riideid kui ka tehnikat. Elektriasjade ostmisel peab aga tähelepanu pöörama,et nende elektripinge oleks sama, mis Euroopas. Brasiilias on kasutusel hübriid video süsteem PAL-M, see ei ole sobilik PAL süsteemiga Euroopas ja Austraalias. Televisioon alustas must-valgena kasutades USA ja Kanada süsteemi NTSC ning hiljem võeti värvilise pildi jaoks kasutusele PAL. DVD mängijad aga sobivad NTSC süsteemiga (digitaalne värv on üle maailma sama).

Söök
Brasiilia köök on sama varieeruv kui tema geograafia ja kultuur. Kuigi siin on palju kohaliku päritoluga sööke, on palju toodud kaasa ka immigrantide poolt. Brasiilia rahvustoit on feijoada , suur ports pajarooga, mis on tehtud mustades ubadest ja sealiha lõikudest (kõrvadest, nukkidest), vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid. Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle „raske” toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat.
Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest.
Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches’iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid – coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel. Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu-singi võisai. Pão-de-quejo – jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga.
Restoranides söömine on Brasiilias suhteliselt odav, tavalise lõuna koos söökidega peaks saama kuni 10 USD eest. Tavaliselt oodatakse jootraha 10%.
Iseteenendusega restoranid pakuvad kahte sorti buffeesid: söö-kui-palju-jaksad või siis kilo hinnaga pakutavad söögid.
Paljudes restoranides pakutakse portsjonit kahele, see ei pruugi olla küll menüüsse märgitud, nii et soovitav on ettekandjalt suuruse kohta üle pärida. Kiirsöök on ka kohalike seas väga populaarne, kohalikud hamburgerid ja hot-dogid (cachorro-quente) on väärt proovimist.

Alkohol
Kuulsaim alkohoolne jook Brasiilias on cachaca, väga võimekas magus liköör, mis ettevaatamatu jooja võib jalust võtta. Sellest tehakse mitmeid kokteile, näiteks capeta (kurat), mida tehakse koos kondentspiima, kaneeli, quarana pulbri (õrn stimulant) ja veel mõnede koostisosadega, mis varieeruvad piirkonniti.
Cachaca koos suhkru ja laimimahlaga on caiprinha, sama segu viinaga on caipiroska v caipivodka, valge rummiga aga caipririssima.
Õlul on saksa immigrantide tõttu Brasiilias austusväärne ajalugu. Enamus brasiilia õlusid on lahjemad ja kibedamad kui saksa, taani või inglise õlud. Tuntumad margid on Brahma, Antartica, Bavaria ja Skol. Sissetoodud õludest on saada Carlsberg, Stella Artois, Guiness, Miller, Budweiser jm.
Õlut võib tellida nii vaadi- kui ka pudeliõlut. Vaadiõlu puhul täidetakse laual tühjaks jäänud klaasid uuesti ja uuesti, kuni ettekandjat peatada.

Kohvi ja tee
Brasiiliat tuntakse terves maailmas kange kõrgekvaliteedilise kohvi tõttu. Kohvi on Brasiilias nii olulisel kohal, et selle järgi nimetatakse söögiaegu (nagu riis Hiinas, Jaapanis ja Koreas), hommikusööki nimetatakse café da manhã (hommikukohvi), café com pão (kohvi saiaga) või café da tarde (pealelõuna kohvi) tähendab kerget pealelõunast einet. Cafezinho (väike kohv) on väike tass kanget kohvi, mida pakutakse restoranides tavaliselt peale sööki (see on tavaliselt tasuta, kui viisakalt küsida) Chá, ehk tee portugali keeles, on tavaliselt assami tee (oranz, heledavärviline). Mõnedes teepoodides ka kohvikutes on ka Earl Gray’d ja rohelist teed. Mate on jook, mis sarnaneb teele, suure kofeiini sisaldusega. Seda serveeritakse tihti jahutatult, chimarrão, tema kuum, kibe sugulane, on populaarne lõunas. Tererê , on selle joogi veel üks külm versioon.

Karastusjoogid
Kuumal päeval rannas olles, on sobilik jook kookosevesi, ehk agua de coco. Kui soovite osta coca-colat, siis küsige cocat, kuna cola tähenadb liimi. Guarana on karboniseeritud jook, mis on tehtud guarana marjadest. Suuremad margid on Antartica, Kuat ja Brahma.
Väga populaarsed Brasiilias on ka mahlad. Mahlabaare on pea igal nurgal. Açai – mis on valmistatud Amazonase puuviljast, on maitsev ja toitev, on neist kõige kuulsam. Tavaliselt segatakse teda veel guarana pulbri (stimulant) ja toore vutimunaga, mõnikord banaaniga. Tavaliselt serveeritakse teda külmalt, pehme jääga.

Tervis
2008a jaanuaris on esinenud kollapalaviku juhte Kesk-Brasiilias. Soovitatakse vähemalt 10 päeva enne reisi selle vastu vaktsineerida. Samuti reisides Mato Grosso või Amazonase piirkonda tasuks mõelda malaaria vastastele rohtudele. Riiki sisenedes võidakse küsida kollapalaviku vastu vaktsineerimist tõendavat dokumenti. Soovitatav on ka vaktsineerida A-hepatiidi vastu.
Lisainfot saab ka http://www.tervisekaitsetalitus.ee/index.php?msgid=146 .
Konsulteerige kindlasti reisinõustamise ja vaktsineerimise kabinetiga.
Tänavalt süüa osta ei soovitata, kuid söök ja jook restoranis on turvalised. Tänavamüüjatelt tasub osta ainult kinnises pudelis jooke. Kraanivesi varieerub piirkonniti, soovitav on seda mitte juua. Haigestudes ei tasu pöörduda avalikesse haiglatesse, need on väga ülerahvastatud, tasulistes kliinikutes on abi saamine parem.

Elekter
Brasiilia on üks vähestest maadest, kus kasutatakse nii 120 kui ka 240volti tavaelektroonika jaoks. Voldid erinevad piirkonniti, isegi vahest samas majas. Füüsiliselt ei näe elektripistikud erinevad välja, 240voldistel peaks olema punane ja valge silt, mis viitaks kõrgemale pingele, kuid see ei pruugi nii olla. Pistikupesad on sarnased USAle ja Kanadale, Eesti pistikud ei sobi, neile on kindlasti vaja adapterit ja muundurit, mida leiab supermarketis ja ehituspoodides.

Mobiiltelefonid
Töötavad Brasiilias sagedusel 900 MHz või 1800 MHz. Enamus Eesti mobiiltelefone peaksid töötama 1800 MHz.