Sharm El Sheikh

Sharm el Sheikh asub Siinai poolsaare lõunatipus. Kuna Sharm El Sheikhis toimub palju rahukonverentse, kutsutakse seda ka rahu linnaks. Paradoksaalselt on Sharm el Sheikh aga sageli olnud rahvusvaheliste konfliktide ja erimeelsuste objekt.
1956. aasta Siinai sõjas vallutasid Sharm el Sheikhi iisraellased. 1957. aastal sai Egiptus linna tagasi. ÜRO rahuvalvajad olid siin 1967. aasta Kuuepäevase sõjani, mil iisraellased vallutasid linna taas. Siinai poolsaar koos Sharm el Sheikhiga tagastati Egiptusele alles 1982. aastal. Alates sellest ajast on Egiptuse võimud jätkanud linna arendamist, mis sai alguse juba Iisraeli anneksiooni ajal. Linna suurimaks ja tähtsaimaks ärivaldkonnaks sai turism. Sharm el Sheikhis on kuus
kuurortpiirkonda: Ras Nosrani, Shark´s Bay, Nabq Bay, Hadaba, Vana Sharm ja Naama Bay.

Sharm el Sheikh erineb märgatavalt teistest Egiptuse kuurortidest. See on üks mainekamaid ja kallimaid Punase mere kuurortlinnu. 2- ja 3-tärniseid hotelle on siin vähe, 4- ja 5-tärniste hotellide valik on aga lai. Siinsed hotellid ja teeninduse tase on Hurghadaga võrreldes kõrgemad. Enamik hotelle on araabia stiilis.

Hoonete kõrgus on looduskaitseseadusega piiratud.
Sharm el Sheikhi puhkama sõites peaks silmas pidama, et suurem osa siinsetest randadest on kaljused ja koralliderikkad, mistõttu puhkajatel ei ole lihtne merre suplema pääseda. Enamik hotelle on selle tarvis rajanud puit- või ujuksillad. Suplemisel on soovitav kanda spetsiaalseid jalatseid. Sharm el Sheikhis on kaks liivaranda: Naama Bay kuurordis ja Sharm el Maya lahes (vana Sharm el Sheikhi lähedal).
Sharm el Sheikhi suurim kuurort on lopsakate palmide alleede, uhkete hotellide, arvukate poodide, mereanni- ja kalarestoranide, ööklubide ja kasiinodega Naama Bay. Siinsed kuulsaimad ööklubid on Le Pacha, Hard Rock Café, Little Buddha (hotelli Tropitel Naama Bay kõrval), Black House (hotelli Tropicana Rosetta kõrval). Sissepääs ööklubisse maksab 60–100 Egiptuse naela. Naama Bay kuurordis on hulgaliselt beduiini-stiilis kohvikuid, kus saab vesipiipu suitsetada ja teed juua. Siinne mööda rannaäärt kulgev promenaad ühendab hotellid ühte puhketsooni. See on õhtuti kuurordi külaliste meelisjalutuspaigaks. Teine turistide lemmikkoht on Naama Bayst 5 km kaugusel asuv vana Sharm (Old Sharm ehk Old Bazar). Sinna saab sõita kohalike väikebusside või taksoga. Taksosõit maksab ca 20 Egiptuse naela. Turistid armastavad vana Sharm el Sheikhi, sest siin on võrreldes peene Naama Bayga märksa enam Egiptusele omast kohalikku koloriiti. Vanas Sharm el Sheikhis on rohkelt mitmesuguseid suveniiripoode ja kalarestorane.
Vana Sharmi lahe kallastel asub Sharm el Maya, kus on suurepärased liivarannad (sissepääs umbes 50-80 naela). Seal lähedal asub ka sukeldujaid paeluv Ras Om el Seid, mis võib uhkeldada oma suurepärase veealuse maailmaga. Enamus selle piirkonna hotelle asub kohe mere kaldal, kuid neist hotellidest, mis asuvad rannikust pisut kaugemal, viivad külastajaid randa tasuta bussid. Ras Om el Seid on rahulikum ja turistikesksem kuurort Sharm el Sheikhis, kuid ka siin tegutsevad kaubanduskeskused (kõige uuem nendest II Mercato), kohvikud (Makani), baarid (Papas Bar) ja ööklubid, millest kõige populaarsem on avatud taeva all olev klubi Dolce Vita. Naama Bay´st 30 km kaugusel asuvad Ras Nosrani ja Shark´s Bay kuurordid, mis ulatuvad kuni paljulubava Nabq Bay kuurordini. Mereäärsete hotellide lähedal on kaubanduskeskused, kohvikud, restoranid ja baarid – toitlustus igale maitsele.

Sharm el Sheikhi nimi on tuntud kõigi sukeldumisharrastajate seas. Siin saab sukelduda ja korallrahusid imetleda kalda lähedal. Sharm el Sheikh on sukeldumiseks üks parimaid kohti maailmas.
18 kmkaugusel kuurortlinnast on UNESCO kaitse all olev Punase mere veealuse maailma looduskaitseala Ras Mohamed. Kuni 800 meetri sügavusele ulatuvad korallmüürid ja korallaiad jätavad unustamatu mulje ka paljunäinud sukeldumismeistritele. Sukeldumist pelgavatel puhkajatel on võimalus snorgeldada, allveelaeva või klaaspõhjalise laevaga sõita. Seiklushimulised reisijad saavad koos delfiinidega ujuda. Sharm el Sheikhis on mitu delfinaariumi.

Lisaks veealusele elule võluvad Sharm el Sheikhi puhkajaid huvitavad retked, mida organiseeritakse üksnes sellest Egiptuse kuurordist. Üks sellistest ahvatlevatest sihtpaikadest on Siinai ehk Moosese mägi ning Püha Katariina klooster selle jalamil.
Sharm el Sheikhi puhkama tulles on reisijatel võimalus tutvuda ka teiste maade vaatamisväärsustega – Jeruusalemma ja Surnumerega Iisraelis ning Petraga Jordaanias.

Vaatamisväärsused

Petra
Petra on arheoloogiline paik Jordaanias, mis asub Hor’i mäe nõlval suures orus ja kulgeb Surnumerest kuni Aqaba laheni. Ta on tuntud oma kaljusse raiutud arhitektuuri poolest ja peetakse üheks uueks maailmaimeks. Petra on Jordaania suurim aare ja enim külastatud paik.Petra iidne nimi on Rekem, mis esineb ka Surnumere kirjarullides.

Petra kaljulinn on rajatud enam kui 2300 aastat tagasi nabatealaste poolt oma riigi pealinnaks ja nende karavanide kaubanduse keskuseks (100 eKr). Beduiinid valvasid paika hoolikalt ja see oli pikka aega varjatud Lääne maailmale. Kuigi eurooplased on olnud teadlikud Petra eksisteerimisest iidsetest skriptidest, jäi tema asukoht saladuseks kuni 1812, mil Šveitsi uurija Johann Ludwig Burckhardt teda Läänele tutvustas.

Kuigi iidsetel aegadel sai Petrale läheneda lõuna poolt, lähenevad enamus tänapäeva külastajaid sellele alale idast. Muljetavaldav idapoolne sissepääs viib järsult allapoole läbi pimeda, kitsa kuru (kohati vaid 3-4 meetri laiune) nimetusega SIQ (“sild”). See on looduslik geoloogiline iseärasus, moodustunud sügavast lõhest liivakivi kaljudes ja olles veetee, mis voolab Wadi Musasse. Kitsa mäekuru lõpus asub Petra kõige kauneim monument, liivakivikaljusse raiutud Al Khazneh templivaremed, mis on rahva seas tuntud kui “Varakamber”. Al Khazneh on Petra uhkus ja rõõm ja tema ilusaim monument.  Vaatlevad turistid tunnevad tavaliselt endid imetillukestena tohutu suure fassaadi kõrval (30 m lai ja 43 m kõrge). Monument on tõeliselt unikaalse arhitektuuriga ja ükski proosateos ei suuda kirjeldada seda piisavalt hästi. Kõige parema kogemuse saab Petrat külastades.

Jeruusalemm 
Jeruusalemm on üks vanemaid ja huvitavamaid Iisraeli linnu. Nüüdisajal elab Jeruusalemmas ligikaudu 720 000 inimest. See enam kui 3000 aastase ajalooga linn on kui vabaõhumuuseum, kus on põimunud juutide, kristlaste ja moslemite religioonid. Juutide ja kristlaste jaoks on Jeruusalemm maailmaruumi kirjelduses alati olnud keskpunkt. Siin ristuvad nii kõik ajalooliinid kui ka suured ida ja lääne religioonid. Nii uues kui ka vanas testamendis on Jeruusalemm kesksel kohal. Kogu Jeruusalemm on nagu üks suur mõistatus, kus tsivilisatsioonide põimumine on mitte üksi politoloogide teooria, vaid palja silmaga tunnistatav nähtus. Jeruusalemmas võivad reisijad märgata Kristuse siinviibimise jälgi ja tunnetada piiblis kirjeldatud õhkkonda. Seda muidugi juhul, kui ei liiguta üksnes mööda Jeruusalemma modernset lääneosa või Via Dolorosat.
Kristlikud kirikud ja Õlimäe kloostrid, kus Jeesus veetis oma viimase öö enne vahistamist, moodustavad araablaste majadega kummalise koosluse – kirikute küljes on igast kaarest arvukalt maju, kuna maa on siin väga kallis. Õlimäel on kõrvetavalt palav isegi sügisel, mistõttu tasub siin kõndida varjus mööda müüriääri. Sealt pääseb Ketsemani aeda, kus Kristus viimasel õhtul palvetas ning kus ta kinni võeti. Õlimäest vasakul laiub sügav Kidroni org, kus pühakirja järgi toimus viimne kohtumõistmine. Eemalt paistavad prohvetite hauad, Taaveti linn ja Siinai mägi. Õlimäelt laskutakse vanalinna. Jeruusalemma vanalinn on jaotatud armeenlaste, araablaste, juutide ja kristlaste kvartaliteks. Kompaktses vanalinnas elab 30 000 inimest, suurem osa neist on araablased (nii moslemid kui ka kristlased).
Selle koha peal, kus kõrgus kuningas Saalomoni tempel (kust Kristus kaubitsejad laiali ajas), hiljem aga seisis Templirüütlite ordu hoone, on nüüd Kaljutempel. Selle pühakoja läänesein ongi juutide püha Nutumüür. Samuti on see koht, kus Muhamed sai koraani järgi ingel Gabrielilt voli anda edasi Allahi sõnad ja raamatu. Pärast surma viidi Muhamed salapäraselt Mekast ära ja ta sattus Allahi juurde. Moslemite jaoks on Jeruusalemm Meka ja Medina järel kolmas püha linn. Nutumüüril oli algselt vaid kaitsefunktsioon. Hiljem muutis Herodes selle kindlusemüüriks. Veel nüüdki, kaks tuhat aastat hiljem, on see inimpisarate ja -higi varal ehitatud müür lootuse ja taassünni sümbol. Kunagi kaitse eesmärgil püstitatud Nutumüür sai juutidele pikaks ajaks rahva hinge sümboliks. Nutumüüri ääres palvetab ridade viisi õigeusklikke, karvamütsid ja mustad kaabud peas. Naised palvetavad siin omaette – nad on meestest aiaga eraldatud.
Nutumüüri äärest algab ristitee mööda Via Dolorosat. See on umbes kilomeetripikkune Kristuse kannatuste tee, mis lookleb mööda moslemite ja kristlaste kvartaleid ning jõuab lõpuks ristilöömispaigani – Kristuse Haua kirikuni. Tee ei tundu vaevaline, Jeesusel tuli aga terve tee õlgadel rasket risti kanda. Rada algab Lõviväravatest, mis on Kaljutemplile kõige lähemal. Teele jääb Omrimi kool. Selles paigas jäi Jeesus esimest korda seisma. Kokku peatus ta 14 korral, 3 korral langes ta risti raskuse all maha. Via Dolorosa viib lõpuks Kristuse Haua kirikuni. Siin oli Kolgata mägi, kus Jeesus risti löödi ja maha maeti. See paik on kõikide kristlaste jaoks kõige püham. Kirik jaguneb samamoodi nagu maailm ja Jeruusalemm: osa pühasid esemeid on õigeusklike, osa armeenlaste, osa katoliiklaste, osa koptide ja süürlaste kontrolli all. Kiriku kõrval müüvad araabia kaupmehed õlipuust ristikesi ja muud kristlikku atribuutikat. Kristlased ja muud turistid külastavad sageli ka paika, kus Jeesus Kristus sõi koos apostlitega viimset õhtusööki. See koht on Siinai mäe jalamil väljaspool Jeruusalemma vanalinna müüre Taaveti haua kõrval

Moosese mägi ja Püha Katariina klooster
Kesk-Ida regioonis on neli iidset püha mäge. Üks neist on Siinai poolsaare lõunaosas asuv Siinai mägi.
Siinai ehk Hoorebi ehk Moosese mägi on kõrgelt au sees peetav palverändurite keskus. Ekskursioon siia algab hilisõhtul. Pärast mitmetunnist bussisõitu saabume Moosese mäe jalamil asuvasse Püha Katariina kloostrisse. Igal ööl rühivad tuhanded rändurid mööda tähtedest valgustatud mägiradu üles püha mäetipu poole, kus piibli järgi andis Jumal Moosesele kümne käsuga kivitahvlid.
Mäetippu viib kaks teed. Ülesminekuks valitakse harilikult pisut pikem, ent öisel ajal kergemini läbitav tee, mille rajasid XIX sajandil egiptlased. Seda teed käib ka kaamelitega beduiinide karavan. Neile, kel on jõud otsakorral, pakuvad nad võimalust jätkata teed ratsa. Kolme tunni intensiivse ronimise järel (tee pikkus on 8 km) jõutakse Moosese mäe tippu (2285 m). Mäe otsa tuleb jõuda enne päikesetõusu, sest nunnade sõnul saab Moosese mäe otsas päikesetõusu ajal andeks kõik patud, kui neid kahetseda.
Siinai mäe otsast avanevad vapustavad vaated nii kaugele kui silm ulatub, kõikjal ärkavad punakast graniidist mäed, soojendatuna kaljude tagant tõusva päikese esimestest kiirtest. Päikesetõusu järel laskume mäest alla. Nüüd võib rajaks valida teise, rängema tee, milleks on nunnade käsitsi raiutud 3750 trepiastet. Poolel teel avaneb vaade linnulennult Püha Katariina kloostrile. Moosese mäest alla tulnud, käime Püha Katariina kloostris.
Püha Katariina klooster on maailma vanim ida ortodoksi klooster, mis töötab tänapäevani. Just siin saab näha püha Katariina säilmeid ja piiblis mainitud põlevat põõsast. Selle põõsa leekides ilmutas Jumal end esmakordselt Moosesele. Püha Katariina kloostris hoitakse ja uuritakse enam kui 2000 ikooni, 3000 käsikirja, erinevaid dokumente, raamatuid, rituaalides kasutatavaid liturgiliste tarvete kogusid. Püha Katariina klooster on tänapäeval kogunemispaik terve maailma ränduritele – nii usklikele kui ka kunstihuvilistele, kes on siia tulnud vaatama maailmakuulsat arhitektuurimälestist.