Menüü

Maroko üldinfo

Küsi Pakkumist

Maroko

Värav Aafrikasse

Ajaloolised medinad, värvikirevad turud, lõhnade ja maitsete pillerkaar!
Maroko on olnud aastaid populaarne kultuuri, looduse- kui ka rannapuhkuse sihtkohana. Avastamisrõõmu pakuvad berberi ja araabia kultuur, islamiarhitektuur, araabia vanalinnad ja turgude melu. Marokos ootab teid vürtside ja maitsete pillerkaar. Proovige kindlasti kohalikke maitsetest tulvil pajaroogi, kuldseid magusaid apelsine ning suussulavaid maiustusi. Turgude lõputuna näivad värvilised vürtsiletid koos sealt lenduvate lõhnadega ergutavad meeli ja kutsuvad koju kaasa tooma killukest Marokot.

Kuurortid:

Marrakech
Agadir

Küsi Pakkumist

Maroko

Värav Aafrikasse

Hea teada
Rahvaarv. u 33 miljonit elanikku.
Ajavahe. Marokos on kell 2 tundi eesti ajast taga.
Keel. Araabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel.
Pealinn. Rabat.
Usk. Islam.
Riigikord. Konstitutsiooniline monarhia. Valitsev kuningas on Mohammed VI, kes tuli võimule 1999. a. pärast oma isa, kunigas Hassan II, surma.
Elekter. 220 V, kasutusel on kaheaugulised pistikud.
Valuuta. Maroko rahaühik on dirhem (MAD). 1 MAD = u 0,09 EUR, 1 EUR = u 10,70 MAD.
Rahaühiku lühikese tähisena on tihti kasutusel ka Dh. Eestis dirhemeid osta ei saa.
Helistamine. Roaming hinnad on operaatorite lõikes erinevad, kontrollige kindlasti kõneteenuste hinda oma operaatorilt. Rahvusvahelised kõned ja nende vastuvõtmine on kallima tariifiga kui Euroopas. Mõistlik on kasutada operaatorite pakutavat tagasihelistamisteenust. Kohalikele numbritele helistamine on odavam. Nt kõneminut Eestisse maksab u 4 €/min. Täpsema hinnainfo saamiseks pöörduge palun oma telefonioperaatori poole.
Joogivesi. Kraanivett ei soovitata juua. Kasutage pudelivett, mida saab osta hotellidest ja supermarketitest. Sidi Ali on gaasita ning Oulmes gaasiga mineraalvesi. Igaks juhuks ei ole soovitatav juua ka jääkuubikutega serveeritud jooke.

Islam
Maroko ametlikuks religiooniks on islam, samas garanteerib konstitutsioon usuvabaduse. Erinevalt paljudest teistest islamiriikidest (v.a. Türgi) on nädalalõpp laupäev-pühapäev, mitte reede. Siiski on reedeti riigiasutustes pikem lõunaaeg, et jõuaks nii süüa kui ka mošeesse palvetama minna.
Moslemid sisenevad mošeesse paljajalu, kingad tallad vastamisi vasakus käes (vasak käsi on musta või roojase tegevuse jaoks) ning astuvad parema jalaga üle lävepaku. Kohustuslik mošees palvetamise päev on reede – moslemite pühapäev.
Ramadaan
Ramadaan ehk paastukuu möödub turisti jaoks Marokos leebemalt kui mujal. Restoranid ja baarid on avatud ja neis pakutakse ka alkoholi. Ei jäeta ära ka ööklubide ja restoranide õhtuseid programme – kõik toimib nagu muulgi ajal. Ramadaani ajal on võimalik kogeda kõrgendatud pidumeeleolu, mis pimeda tulles valitseb kõigi söögikohtade juures – Marokos omandab see festivalisarnased mõõtmed. Ramadaan lõpeb alati 3 päeva kestva pidustustega Eid al Fitr. See on perekeskne püha, mis meeleolult sarnaneb jõuludega.
Ehkki Maroko on islamiriik, on haritud marokolased suhteliselt vabameelsed. Alkohol ei ole keelatud – seda pakutakse ka paljudes restoranides ja baarides väljaspool hotelle. Samuti saab alkoholi osta mitmetest supermarketitest.

Kliima

Öeldakse, et Maroko on kuuma päikesega külm maa. Maroko kliima on äärmiselt vaheldusrikas. Atlase lumistelt tippudelt jõuab ühe päevaga Sahara kõrbesse.

• Vahemerelise kliimaga aladel on kuiv kuum suvi ja niiske soe talv: rannikul on keskmine temperatuur juulis 23-28 kraadi, jaanuaris 9-12, kuigi päeval tõuseb temperatuur tunduvalt kõrgemale. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam: kõrgemal kui 2000 m üle merepinna on 3-4 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 kraadi, lumikate püsib 4-5 kuud. Öösel võib seal olla isegi -20 kraadi külma.
• Rifi mäestikus ja Kesk-Atlase põhjapoolses osas sajab vihma kõige rohkem, vaid suvekuudel on peaaegu täiesti kuiv. Suvel võib temperatuur mägedes, mh ka Marrakeshis ulatuda 40 soojakraadini.
• Maa lõuna ja idaosas on kuiv mandriline kliima.
• Sisemaal on suvel väga palav, eriti Saharast puhuvate kõrbetuulte aegu. Kõrbetuuled võivad puhuda igal ajal, sagedamini aga kevadel.
• Kõrbes pole õhus peaaegu üldse niiskust.
• Atlandi rannik on ookeanituulte tõttu jahedam. Lõuna-Atlandi rannik on aga kuivem. Vihmaperiood kestab novembri keskpaigast jaanuarini, mõnikord ka kauem.

Loodus
Maroko looduse märksõnadeks on mäed, Atlandi ookean ning Sahara kõrb.
Atlase kurdmäestik läbib maa keskosa suunaga kirdest edelasse, jagunedes Kesk-Atlaseks (kuni 3343 m), Atlandi ookeanini ulatuvaks Kõrg-Atlaseks (Maroko kõrgeim tipp Jebel Tubkal 4165 m) ja madalamaks (kuni 2500 m) Antiatlaseks. Kõrg- ja Kesk-Atlas kulgevad peaaegu paralleelselt.
Maa põhjaosa hõlmavad Vahemere rannikuga rööbiti kulgevad Rifi ahelikud (kuni 2452 m).

Jõed, vadid: Püsiva vooluga jõgesid on vähe – Ummer- Rbia, 556 km; Sebu, 458 km; Muluja, 520 km. Palju on kuivi, paduvihma järel veega täituvaid orgusid ehk vadisid, pikimad neist on Draa ja Ziz.

Floora ja Fauna: Marokos on u 4000 erinevat taimesorti ning 400 linnuliiki.
Põhja-Aafrikas kasvavad üldiselt samad taimed, mis Lõuna-Euroopas. Vahemereline kliima võimaldab kasvatada tsitruselisi, õlipuid ja viinamarju, aga ka parasvöötme puuvilju. Suviste temperatuuride summa on siiski kõrgem kui Lõuna-Euroopas. Seetõttu sisaldab kohalik puuvili rohkem suhkrut ja valmib varem, mis tõstab ka tema ekspordiväärtust.

Kaljusel Vahemererannikul Alžeeria ja Hispaania ranniku lähedal, kasvab peaaegu läbipääsmatu tihnik igihaljaist okkalistest põõsastest ja põõsaspuudest. Kaladest leidub siin palju tuunikala, mõõkkala ja meriärni.

Atlandi ookeani rannik koosneb pikkade liivaribadega vahelduvatest madalatest liivakivikaljudest. Kaladest leidub rohkesti merilatikat ja meriangerjat. Mõnikord võib näha ka delfiine. Rannikuvees elutseb mitut liiki merisiile, väikeseid kaheksajalgu, mitut liiki rannakarpe. Mereelanikud meelitavad ligi merelinde nt. Maroko kormorani ja kaljukajakat. Rannaäärses piirkonnas kasvavad mitmed anemoonisordid, eukalüptipuud ning oliivisalud ning mõned teraviljasordid.

Rifi mäeahelik on neljast Maroko mäemassiivist madalaim ning samal ajal ka niiskeim. See loob soodsad kasvutingimused metsikule oliivipuule, tammele, seedrile ning mitmetele männiliikidele. Mägedes elavad rebased, ahvid, metssiead.

Marokos on 2 rahvusparki: Kesk-Atlase põhjanõlval asuv Tazzeka (580 ha, asut. 1950) ja Kõrg-Atlasel asuv Tubkal (26 000 ha, asut 1942) ning 40 loomareservaati jm. kaitseala (kokku u 500 000 ha).

Sahara kõrb
Araabia rahvatarkus ütleb, et kõrb on Allahi aed, kust kõigevägevam eemaldas ülearuse elu, et maakeral oleks vähemalt üks koht, kus ta võiks vabalt üksinduses uitada. Sahara kõrbest kuulub suurem või väiksem osa ühtekokku kümnesse Aafrika riiki. Kõrb võtab enda alla üle 8 miljonit km2 ning aina kasvab, tungides lõunasse keskmiselt 4-6 km aastas. Sahara kõrb ulatub läänest itta 5700 km ning põhjast lõunasse 2000 km. Sahara tasandikualadele on iseloomulikud klibukõrbed. Mäestikes asendub klibukõrb kivikõrbega, kus maapind on kaetud rahnude ja kaljurünkadega.

Kolmas kõrbetüüp on liivakõrb, mis vastab eurooplase ettekujutusele Sahara kõrbest ehk siis kollaste liivadüünide ookean. Kivi-ja klibukõrbed moodustavad Sahara pindalast umbes 70 protsenti ning liivakõrbed alla 20 protsendi. Ülejäänud kümnele protsendile jääb mitmesuguseid muid maastikke.
Široko ehk palav kõrbetuul tõuseb ja lõppeb väga äkki. Tolm tungib läbi pragude tubadesse, katab põranda, esemed, sööginõud ja toiduained kapis. Talvel, mil veidi sajab, ärkab kõrbes õitseng. Kasvavad ühepäeva kannikesed. Tulevad kured ja kotkad. Märtsis õitseb orgudes mimoos. Suurem osa kõrbest kattub mitmesuguste põllulilledega, peamiselt moonidega. Mõned kõrbeloomad saavad kogu vajamineva vee toidust. Kõrbeloomad on hüään, gepard, kaamel, hirv, antiloop, rebane. Närilistest võib nimetada liivarotti. Liivaluidetes pesitsevad sisalikud. Mõned loomad poevad kuuma eest sügavale liiva alla. Kõrbes elab mitmesugusid madusid, skorpioniliike, putukaid. Lauskmaal on laialt levinud Egiptuse raisakotkas. Oaasid on rohelised saarekesed keset kõrbe, sest siin leidub vett. Kõrbeoaasides kasvavad datlipalmid. Marokos on datlipalme kokku u 3 miljonit. Lilledest kasvavad oaasides karikakar ning liiliad.

Tervishoid ja vaktsineerimine
Kraanivett ei soovitata juua. Kasutage pudelivett, mida saab osta hotellides ja supermarketites. Igaks juhuks ei ole soovitatav juua ka jääkuubikutega serveeritud jooke.
Haigestumise korral võtke ühendust meie esindajaga, kes aitab teil leida lähima arstipunkti.
Kohustuslikke vaktsineerimisi Markosse reisimisel ei ole. Lisateavet leiate Terviseameti kodulehelt www.terviseamet.ee

Traditsioonid ja riigipühad
Marokolaste igapäevaellu kuulub mitmeid Koraanist pärinevaid traditsioone. Minarettidest ehk mošeede trornidest kostub viis korda päevas muezzini valjuhäälne kutse palvusele. Marokos lubatakse mošeedesse vaid islamiusulisi. Kohalikud järgivad traditsioonilist riietusmisstiili, seega ei sobi ka turistidel linnatänavatel rannariietes ringi kõndida. Kuivõrd islami traditsioonide kohaselt ei ole elusolendite jäädvustamine lubatud, siis tuleb tänaval inimest pildistades selleks kindlasti eelnevalt luba küsida.

Marokolaste emakeel on kas araabia keel või üks kolmest berberi murdest. Koloniaalajastu pärandina räägitakse laialdaselt ka prantsuse keelt. Agadiris tuleb toime ka inglise ja saksa keelega, paljud kaupmehed oskavad tänu arvukatele turistidele paar sõna soome või eesti keelt.

Riiklikel pühadel on pangad, postkontorid ja ka osa kauplusi suletud. Maroko iseseisvuspäev on 18.11.

Küsi Pakkumist

Valik ekskursioone:

Maroko ringreis
Agadir-Marrakech
Agadiri linnaekskursioon
Kuninglik linn Marrakech
Berberi õhtu
Tafraout, Tiznit ja Anti-Atlase mäed

Pakume teile valiku eestikeelseid ekskursioone, mis annavad hea pildi Maroko ajaloost ning elust-olust väljaspool mõnusalt euroopalikku kuurorti.
4-14. a lapsed saavad ekskursioonidelt allahindlust reeglina 50 %. Kohapeal makstakse ekskursioonide eest eurodes sularahas. NB! Ekskursiooniprogramm on orienteeruv ja võib muutuda! Täpsem info Aurinko reisiesindajalt kohapeal.