Sri Lanka üldinfo

Sri Lanka

Sri Lankavedee Hamuwemu ehk näeme Sri Lankal!

Riigiinfo

Rahvaarv: u 20,7 milj. Enamiku rahvastikust (74%) moodustavad singalid, kes saabusid siia Põhja-Indiast juba 55 e e.Kr. Mõne aja pärast järgnesid neile Lõuna-Indiast tamilid.
Pindala: 65 610 km2
Pealinn: Colombo, u 1,2 milj. elanikku, mis on riigi suurim linn ja kaubanduskeskus. Riigi administratiivkeskuseks on Sri Jayewardenapura Kotte linn.
Keel: ametlikud keeled on singali ja tamili, laialdaselt kõneldakse ka inglise keelt

Religioon: budism
Riigikord: Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik, iseseisvus Suurbritannia ülemvõimu alt 1948.a.

Ajavahe: talveperioodil on Sri Lankal kell 3,5 tundi eest ajast eest

ILM
Sri Lankal on aastaringselt soe. Rannikul on keskmine temperatuur u 25 kraadi, mägedes paari kraadi võrra jahedam.

Temperatuur veebruaris:
Päeva kõrgeim +31C
Öö madalaim +21C
Merevesi +26C

REISIINFO
Raha ja krediitkaardid: Sri Lanka ruupia (LKR). Eestis saab ruupiaid osta valuutavahetusest. Maale võib sisse viia maksimaalselt 5000 LKR. Kohapeal saab valuutat vahetada nii hotellides, rahavahetuspunktides kui pankades. Lähim pank ja pangaautomaat paikneb Bentota ja Beruwela hotellidest u 1-2 kilomeetri kaugusel. VISA ja Mastercardiga saab maksta hotellides ning mõningates restoranides ja kauplustes.
Elekter: 230 V. Stepslite kasutamiseks on vajalik adapter, mida saab enamikes hotellides laenutada või kauplusest osta.
Viisa: Eesti kodanikud ja punase vene passi omanikud saavad kuni 30 päevase viisa piiril. Viisa on tasuta. Viisat kui sellist polegi, passi lüüakse lihtsalt tempel, kuhu peale kirjutatakse saabumiskuupäev. Pass peab kehtima vähemalt 3 kuud peale reisi. Halli passi omanikele vormistatakse viisa Sri Lanka konsulaadis Stockholmis.
Tervishoid ja vaktsineerimine: soovitav on end vaktsineerida A-hepatiidi ja kõhutüüfuse vastu. Lisainfot vaata www.terviseamet.ee.
Sri Lanka kraanivesi ei ole joogikõlbulik.
Arstiabi: hotellidel on lepingud konkreetsete arstidega, kelle saab vajadusel hotelli kohale kutsuda. Arstile makstakse sularahas. Tervisekindlustuse korral saab Eestis tšekkide alusel kindlustusfirmalt arstiabile kulunud rahasumma tagasi.
Transport
Lühikeste vahemaade läbimiseks on sobivaim transpordivahend kolmerattaline tuk-tuk. Sri Lankal liiklemine ei ole kergete killast, sest teed on küllalt halvas korras ning liiklus on tihe. Liinibussid on küllalt vanad ja halvas korras, rongid on enamasti ülerahvastatud. Lisaks on ka liiklus vasakpoolne, seega soovitame sõita kas ekskursioonibussiga või rentida hotellist auto koos autojuhiga. Lennukiga pääseb Colombost muuhulgas Maldiividele, lennuaeg u 1 tund.

Vahemaad Colombo lennujaamast
Colombo linn 30 km
Beruwela 90 km
Bentota 95 km

Ööelu
Erilist ööelu Sri Lankal ei ole, õhtuid saab veeta oma hotelli restoranides, baarides.

Sisseostud
Enamasti tuuakse Sri Lankalt kaasa teed, vääriskive, batiktehnikas valmistatud tooteid, maitseaineid, nahast ning puust esemeid. Tavalistes kauplustes on hinnad fikseeritud, suveniirkauplustes tuleb hindade üle kaubelda.

Golf
Sri Lankal on 3 heatasemelist golfiväljakut. Riigi vanim golfiväljak paikneb Colombo linna lähedal, u 90-95 km kaugusel Beruwela ja Bentota kuurortidest, vt: www.rcgcsl.com Kandy linna lähistel paikneb Victoria Golf and Country Resort, vt: www.golfsrilanka.com Nuwara Eliya golfiklubi paikneb u 2000 m kõrgusel mägedes, vt: www.negolf.lk.

Söök ja jook
Sri Lanka köök on mitmekesine, rahvusroaks on siiski riis ja karri, mille juurde pakutakse erinevates kookospiimakastetes liha, kala ja juurvilju. Rannikualade spetsialiteediks on kala ja muud mereannid, magustoiduks värsked ja suus sulavad troopilised puuviljad. Kord kuus täiskuupühade aegu (Poya), ei müüda poes alkoholi. Samuti ei pakuta alkohoolseid jooke hotellide restoranides ega baarides.
Sri Lanka köök on sama kirev kui siinse rahva etniline kooslus. On singalite ja tamilite erinevad toidutegemise traditsioonid ning lisaks on aastasadade vältel saadud mõjutusi veel mitmetelt teisteltki rahvastelt: araablastelt, portugaallastelt, hollandlastelt ja malaidelt. Läbi aegade on srilankalased söönud ja söövad ka tänapäeval sõrmedega, söögiriistu kasutamata. Lääne inimese jaoks on see kohalikele nii harjumuspärane söömisviis tihti sama keeruline kui pulkadega söömine. Sõrmedega söömise juurde kuulub muuseas ka vastav etikett: süüakse sõrmeotstega st. et sõrmi terves pikkuses toidu sisse ei topita. Samuti pole viisakas vastata telefonile sama käega, millega parasjagu süüakse.
Riis – Nagu paljudes teistes aasiamaades on ka srilankalaste põhitoiduseks riis. Riis karriga on saareelanike hulgas kõige levinum toit. Traditsiooniline singalite tervitusfraas tähendab otsetõlkes “kas sa riisi oled juba söönud?”
Pilt tüüpilisest srilankalasest söömas tüüpilist Sri Lanka toitu näeb välja nii: tema eest on taldrik mäekõrguse kuhja riisiga, kuhu on lisatud väike lusikatäis karrikastet, liha või juurvilju ning lusikatäis marineeritud toiduaineid ehk sambol’it.
Saarel kasvab üle 15 erineva sordi riisi alates valgest väikeseteralisest riisist kuni pikateralise basmati ja punase pähklimaitselise kakuluhaal’i riisini.
Korralik Sri Lanka karrikaste ei ole kunagi väga vedel. Kuivõrd siinne karrikaste on väga vürtsine, siis tuleks end varustada korraliku portsu riisiga ja sinna vaid natuke kastet juurde võtta. Nii söövad ka kohalikud, sest nemad juba teavad, et riis jahutab vürtsidest kõrbema läinud suud paremini kui vesi või õlu.
Srilankalaste hommikusöök on traditsiooniliselt väga rikkalik ning sel on ka ajalooline põhjus. Nimelt nendel aegadel, mil kohalikud teepõllud kuulusid inglastele, läksid srilankalased juba päikesetõusul põldudele tööle ning inglased meelitasid neid sellega kiiremini töötama, et täpselt kell 10 hommikul olid nad juba kodus tagasi ning sõid tööjärgselt kõva hommikueine. Aja jooksul on see traditsioonilise menüüga hommikueine kujunenud veelgi rikkalikumaks ning tänapäeval söövad mõned seda ka õhtusöögiks.
Näiteks pittu on toit, milles riisijahu ja ribadeks lõigatud kookosesmassi hautatakse bambusevarres ning süüakse koos kuuma sambol’i ning vürtsika pol hoddi’ga. Restoranimenüüs võib peale kella kaheksat õhtul leida selle sama hommikueine variandi, millele on lisatud krõbetaks praetud sibulad, vürtsid ja krevetid ning seda rooga kutsutakse siis pittu fish biriani.

Kohalikke toite:
Mallung on tervislik segu rohelistest köögiviljadest, maitsetaimedest, vürtsidest ja riivitud kookosest.
Wattalappan ehk magus muna-koorekaste pärineb malai köögist.
Kahuwa on paks vürtsine piimakohv.

Islami toiduvalmistamise juures kasutatakse palju safranit ja roosivett. Moslemite toit on populaarne ka mittemoslemitest srilankalaste hulgas. Tuntuimad toidud on lambakarri ja buriani. Samuti ka godumba roti ehk pannkoogid vürtsika juurviljatäidisega.
Väga palju on siinses köögis erinevaid kalatoite. Mereannid on alati värsked ning ka valik on üsna suur. Krabi valmistatakse siin kümnel erineval moel, homaari ehk merivähki osatakse ka paremini valmistada kui Vahemeremaades. Pakutakse ka hüpikkala, heeringat, bonito’t, kefaali ja haid. On tiigerkrevetid, tavalised väikesed krevetid ning palju muid molluskeid. Kala säilitatakse traditsiooniliselt teda päikese käes kuivatades. Kuivatatud kala kasutatakse kõige erinevamate roogade valmistamisel. Teelusikatäit või veidi rohkem kuivatatud krevette võib põhimõtteliselt lisada igale toidule.

Magustoiduks pakutakse siin sageli erinevaid pudinguid, kuid need sobivad ideaalselt ka kergeks hommikueineks. Näiteks pühvlipiimast valmistatud kohupiim, maitsestatud ambroosiaga ja paksu tumepruuni kithuli palmi nektarist valmistatud suhkrusiirupiga. Populaarsed on nn. magusad lihasnäkid ehk rasakevili’d. Liha valmistatakse riisijahu ja kookosepiimaga ning magusa maitse saamiseks on lisatud ka jaggery’t ehk rafineerimata pruuni suhkrut, mida valmistatakse palminektarist. Teine väga populaarne maiustus on thalaguli ehk seesamipallikesed. Levinumateks magustoitudeks on veel halapes, mis valmistatakse kookose ja jaggery segumassist, puhul dosi ehk konserveeritud kõrvitsad, rasagullas ehk piimapallid suhkrusiirupis.
Bibikin on traditsiooniline singali kook, mis valmistatkse jaggery’st, kookosest, kashupähklitest ning kuivatatud puuviljadest.

Puuviljad – Kohalikud puuviljad on väga maitsvad ja odavad: ananassid, banaanid (üle 200 erineva sordi), granaatõunad, papaiad. Avokaadosid süüakse siin tavaliselt suhkru ja koorega nagu ka mangosid, mida Jaffnas peetakse puuviljade kuningaks ja mida on suur hulk erinevaid sorte nagu gir-amba, pol-amba, ambalavi, vellaicolomban, betti-amba, dilpassand, peterpassand ja willard. Proovimist väärt on lovi-lovi, kirsilaadne puuvili, samuti mangostiin, tähtvili, mitmeid sorte guaavasid ja kurikuulus “haisukott” durian ning temaga välimuselt mõnevõrra sarnane jack-fruit.
Joogid – Sri Lankal võib kõikjal tänavate ääres näha noori kookospähkleid pakkuvaid kaupmehi. Kookosepiim on väga populaarne jook, mida võib ka välismaalane julgelt osta, kuivõrd teda müüakse kookosekoore sees. Kohalikud peavad seda ka väga efektiivseks joogiks võitlemaks peojärgse liigsest alkoholi-tarbimisest põhjustatud kehva enestundega. Kookosepiimas sisalduvad glükoos ja kaalium aitavad kaasa haiguse-järgsele organismi taastumisprotsessile. Kookosest tehakse ka muid jooke. Kookosepalmi kinniseotud õiepungadest kogutakse nektarit, mis siis käärima pannakse ning saadakse kerge alkoholisialdusega, värskendav jook, mida võib mõnes mõttes võrrelda siidriga. Seda destilleerides saadakse arak ehk palmiviin, mis on srilankalaste armastatuim alkohoolne jook. Seda juuakse puhtalt ning segatakse ka kokteilidesse.
Tseiloni Õlletehas valmistab ka väga maitsavt õlut, kasutades imporditud humalat ning Nuwara Eliya kõrgustikult toodud vett. Loomulikult on müügil ka lai valik mitmeid importõlusid-, mahlasid- ja kanget alkoholi, kuid need on siin suhteliselt kallid.

Mida vaadata ja külastada?

• Pinnawela elevantide turvakodu
• Dambulla koopatempel
• Minneriya rahvuspargi džiibisafaari
• Matale vürtsiaiad
• Kandy ja hambatempel
• Rongisõit Kandyst Nuwara Eliyasse
• Teeistandused ja Nuwara Eliya
• Galle linn ja fort
• Kosgoda kilkonnade haudejaam