Kreeka üldinfo

Kreeka

Kuldsed liivarannad ja lummav meeleolu

Kreeka on täiuslik puhkuse veetmise paik neile, kes ihkavad päikese silitust, sest kaks kolmandikku aastast asub see maa selge päikeselise taeva all. Merevesi on kaua soe, ujuda saab aprilli lõpust novembrini. Huvitav on, et ka öösel vee temperatuur ei lange, olles hommikul sama mõnus kui õhtupoolikulgi. Päikeseloojang, sumedad suveõhtud ja suvine tähistaevas mererannal on omaette vaatamisväärsused. Rannamõnudele lisaks olete oodatud osa võtma meie rikkalikust ekskursiooniprogrammist. Tule meiega argipäeva eest pakku!

Kreeka Vabariik on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.
Kreeka on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba koolipõlvest Olümpose jumalate perekonda ning kuulsaid antiik-Kreeka kangelasi. Lisaks eelpooltoodule veel kreeklaste toidu- ja veinikultuur, helesinine meri ja võrratud päikesepaistelised ilmad – ning mitte miski ei suuda Kreeka külgetõmbejõule vastu panna!
Igasuguses eas ning erineva kultuurilise taustaga reisijad leiavad Kreekast palju huvipakkuvat. Kes soovib, võib enda jaoks avastada tänaseni säilinud Vana-Kreeka iidsete ehitiste varemeid ning nautida nende sajanditevanust hõngu, kel aga soov rannamõnusid nautida, võib leida meeldivat lõõgastust Vahemere lainetes, kirkalt sinise ning päikeselise taeva all…
Tühja kõhu peale on rikkaliku kreeka köögi poolt pakutav söögi– ja joogivalik lausa muinasjutuline! Kui veel seejärel ühes sõbralike külaelanikega bouzukihelide saatel sirtakit vihtuda, siis pole täielikuks õnneks enam midagi vaja! Kreekas leidub sadu põnevaid ja unikaalseid vaatamisväärsusi ning igaüks leiab endale midagi huvitavat.
Kreeka, muistne Hellas… need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud – nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse tulnud etruskid andsid poolsaarele oma saare pealinna Halkidiki nime ning Vana Kreeka ajalooareenile ilmus Halkidiki riik. 348. a.ema. Makedoonia kuningas Philippos II, Makedoonia Aleksandri isa, vallutas Halkidiki ja liitis poolsaare Makedoonia riigiga. Halkidikit nimetatakse ka Poseidoni kolmhargiks.

RIIGIINFO
Nimi: Kreeka Vabariik
Pealinn: Ateena, elanikke ~3,75 milj.
Pindala: 131 940 km²
Riigikord: vabariik
Rahvaarv: ~10,9 milj. (2015.a.)
Riigilipp: sini-valge (vt paremal)
Riigikeel: kreeka keel.
Religioon: Kreeka õigeusk (98% rahvastikust)
Aeg: sama Eestiga
Raha: euro

ILM
Saare Vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad pikad hõõguvkuumad suved ning niisked talved. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse oma püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvitus-piirkondade hulka. Talvised temperatuurid jäävad 10-12 kraadi vahele, suvekuudel on temperatuurid 25-28 kraadi.

REISIINFO 
Viisa: Hallide passide omanikud, kellel on Eesti elamisluba, vajavad viisat, mille saab vormistada Tallinnas Kreeka Suursaatkonnas. Pass peab olema kehtiv 6 kuud pärast reisi lõppu.
Meditsiin: Põletava päikese eest tuleb end kaitsta peakatte ja päikeseprillidega, kasutama peaks kaitsekreeme. Esimestel puhkusepäevadel tuleb piirata päikese käes olemise aega, vastasel korral võib kergesti põletusi saada. Soovitav on vältida väga jahutatud jooke – temperatuurivahe võib angiini põhjustada. Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleb pöörduda arsti poole või kutsuda arst hotelli administraatori kaudu. Arsti väljakutse võib olla tasuline. Arstilt on vaja saada kindlasti järgmised dokumendid: tõend diagnoosiga, allkirja ja pitsatiga kinnitatud arve ning retseptid rohtude jaoks. Alles on vaja hoida ka ravimite ostmisel saadud kviitungid. Nende dokumentide alusel saab kindlustusest raha tagasi, kui esitada avaldus, pass, kindlustuspoliis ja arved arstiabi osutamise kohta. Ravi haiglas, transport ja kiirabiteenused hüvitatakse juhul, kui oli olemas kehtiv kindlustus ja kui samal ajal pöörduti ka kindlustusfirma volitatud esindaja poole välismaal (aadress on ära toodud kindlustuspoliisil). Poliisil kirjas oleva informatsiooniga tuleb hoolikalt tutvuda.
Joogivesi: Kraanivesi kõlbab kõikjal joogiks. Kreeklased ise aga tarbivad ohtralt pudelisse villitud vett.
Raha: Arveldamine eurodes. Krediitkaardid, nagu Visa, EuroMaster ja American Express, on laialt kasutusel pealinnas ja puhkekeskustes. Väiksemate tavernides ja külapoodides eelistatakse reeglina sularaha.
Jootraha: Restorani- ja hotelliarvetele on kombeks lisada 10%. Samuti antakse peenraha toateenijatele.
Lahtiolekuajad: Pangad töötavad esmaspäevast reedeni kella 8.00–14.00. Turismiperioodil on paljud pangad avatud ka pärast lõunat.
Postkontorite lahtiolekuaeg: E-R 8.00– 14.00 ja laupäeviti kella 8.00–13.30.
Elekter: 220 V, 50 Hz.
Pildistamine: Keelatud on pildistada ja filmida strateegilisi objekte ja lennujaamu. Muuseumides ja kirikutes pildistamiseks on vaja eriluba.
Helistamine: suunakood +30. Ateena – 210, Thessaloniki – 2310, Iraklion (Kreetal) – 2810. Kreekast väljahelistamiseks tuleb valida – 00. Telefoniautomaatides kasutatakse telefonikaarte, mille hind algab kolmest eurost. Telefonikaarte võib osta kioskitest või väikestest kaubanduskeskustest.