Menüü

Veneetsia

Tutvustus
Info

Küsi Pakkumist

Veneetsia

Linn meres – tänavateks kanalid, majadeks paleed

Päikesekiired pressivad end läbi hommikuse uduloori, pannes vanad ja niiskusest tumedaks tõmbunud kanalimajad rõõmsalt helendama. Või istute ööpimeduses laternate valgel gondlisse ja näete oma silmaga, kuidas sajandite koorma all halliks tõmbunud marmorpaleed üle hõbetatakse.

Veneetsia on ka gondlite vaikne, liuglemisest tekkiv kõrvu hellitav veesulin, võrgutava karnevalimaski vilksatus ja ronkmusta keebi salapärane kahin imekitsukesel hämaral tänaval. Selles linnas on eriline isegi sammude kaja need kaovad järsku kõrgete müüride vahele. Või siis lõhn segu kalasupist, kanalite rohekast veest ja gondlite läbivettinud kinnituspostidest.

Umbes 80 000 elanikuga Veneetsia paikneb 119 väikesaarel, mida ühendavad 175 suuremat või väiksemat kanalit ja 400 romantilist silda.

Linnana märgitakse Veneetsiat esmakordselt 9. sajandil, mil linn oli Lääne-Euroopa ja Idamaade kaubanduse olulisim sõlmpunkt.

Rikka ajaloo jõukust ja rikkust võib näha tänaseni Veneetsia tänavatel jalutades või kanalitel gondliga sõites. Olen kindel, et teil on raske vaimustust tagasi hoida iga avanev vaade on kaunim kui eelmine. Pole teist paika maailmas, kus elumajadeks oleks paleed ja tänavateks kanalid….

Veneetsia kanalite uhkuseks on ligi nelja kilomeetri pikkune Suur kanal, mille laius ulatub kohati 70 meetrini. Kanalit mööda sõites ei jõua kirikuid, paleesid ja suursuguseid elumaju kokku lugedagi.

Ning kui loodate, et paludes end sõidutada piki väiksemaid kanaleid riosid, saavad silmad natukenegi ilust puhata, näete aina uusi paleesid ja kirikuid….

Sillad ja kanalid

Veneetsia linna süda on Püha Markuse väljak (Piazza San Marco), mida ehib 19. sajandist pärit võimas bütsantslik kuppelkirik. Kirik ehitati spetsiaalselt Püha Markuse säilmete jaoks, mis Veneetsia kelmid kaupmehed olid kodulinna jaoks varastanud Aleksandriast.

Markuse väljakut piiravate hoonete alumistel korrustelt leiab lugematul arvul poekesi ja kohvikud. Võite siin mõnuleda ja einestada klassikaliste ooperimeloodiate saatel, kuid enne kui söömist alustate, uurige igaks juhuks menüüst hindu.

Oktoobris-novembris võite seejuures rahulikult kummikud jalga panna, sest siis võib olla nii suuri üleujutusi, et ka Püha Markuse väljakul sõidavad gondlid.

Väljaku jätkuks on imeline Doodide palee (kunagised Veneetsia valitsejad), mida nägemata oleks küll kohatu Veneetsiast lahkuda. Palee vastas, endise sadamasilla asemel on väike väljak kahe kõrge sambaga: ühel linna sümbol tiibadega lõvi, teisel linna patrooni Püha Markuse kuju.

Mõistagi on ka kaunitel sildadel oma põnev ajalugu ja igaüks neist võib uhkustada erakordse arhitektuuriga. Näiteks kuulus Ponte del Sospiri ehk Ohete sild ühendas Doodide paleed kurikuulsa «piombi» vanglaga. Seepärast ei saanud sild oma nime mitte kuuvalgel armunute lootusrikkast õhkamisest, vaid üle barokksilla ahelates astunud vangide mureohetest.

Ponte di Rialto oli algselt puusild, mis ühendas kaht linnaosa ja jätkas Püha Markuse väljakult alguse saanud Mercerie silda. Rialtos ehk kaupmeeste linnaosas on nüüdki palju poode, butiike ja restorane.

Just siia ümbrusesse asusid elama esimesed elanikud, kunagised põgenikud maismaalt, kasutades ära kõrgemat ja kindlamat pinda, kuhu üleujutused nii kergesti ei ulatunud. Ümbrust nimetatigi Rivo Altus (kõrge kallas), mis oli ka Veneetsia nimeks umbes aastani 1000.

Võrratud väikesaared

Rääkides transpordist, siis pole vist raske arvata, et Veneetsias on eluõigus vaid veetranspordivahenditel. Algsed liiklusvahendid gondlid pärinevad Veneetsias aastast 1094 ja neid üheteist meetri pikkuseid veesõidukeid valmistavad siiani San Trovasos asuvad töökojad.

Veneetsiat ümbritsevad mitmed väikesaared, mis on sama võluvad ja põnevad kui linn. Kel vähegi võimalust, võtku vaevaks kas või mõnel neist ära käia. Neist ühel, Murano saarel asub maailmakuulsa Veneetsia klaasitööstuse häll.

Siinsed töökojad kolisid linnast siia juba 1291. aastal ja enamik neist töötab tänini, avades oma uksed ka uudishimulikele. Klaasimuuseumis on väljas üle 4000 eksponaadi, mis annavad ülevaatliku pildi klaasi ajaloost. Muidugi on siin hulgaliselt poekesi, kust saab osta kõike, mida annab klaasist teha.

Burano saart, mis sai juba 16. sajandil kuulsaks kui pitsikudujate saar, peetakse aga saarestiku ilusaimaks.

Torcello saar on aga linlaste armastatuim väljasõidukoht roheline ja elanikest peaaegu inimtühi, samas väga rikkaliku ajalooga. Siinne muuseum jutustab kõigist ajajärkudest, mis Veneetsiale oma tugeva pitseri vajutanud.

Ükski lühike reisikiri ei saa siiski anda ülevaadet nii rikkast linnast nagu Veneetsia. Põgusad hetked annavad aga aimu, miks Byron linna ilule ülistuslaule kirjutas. Ja ega Shakespearegi pime olnud ekstravagantsete ja suursuguste aadlike, Verona armastajate, kohalike kaupmeeste kelmuse ning kasuahnuse vormis ta sajandeiks paeluvateks lugudeks.

Küsi Pakkumist

Veneetsia

Linn meres – tänavateks kanalid, majadeks paleed

Veneetsia elegantsesse vanalinna tulvab pidevalt turiste ning vahel on neid lausa kaks korda enam kui kohalikke. Ent linn on sellegipoolest alati veetlev. Hiliskevad ja varasuvi on siin kõige rahvarohkemad, kuid see on ka mõistetav. Kaunis linn on päikesevalguses ja -soojuses lihtsalt kõige kenam. Tuleb aga meeles pidada, et isegi kõrghooajal, kui külastajaid on palju, pruugib vaid minna üle silla ja piki mõnda põiktänavat ning oletegi hulga privaatsemas kohas. Siit leiab varjulisi siseõuesid, nägusaid gooti stiilis palazzo’sid ja mõnusaid veinibaare.

Suve edenedes muutub Veneetsia vaiksemaks. Küllap pelgavad külastajad augustis pilves ilmu, sääski ja lehkavaid kanaleid. Ent see ei tohiks takistuseks olla. Veneetsia valendab suviti nagu Tintoretto impressionistlikud maalid ning on kahtlemata nautimist väärt. See kaalub ka üles kuumuse, niiskuse ja pisut vängelt lõhnavad veed.

Linna kirikud ja muuseumid pakuvad hulgaliselt avastamisrõõmu igal aastaajal, lisaks võib siin näha mitmekesist nüüdiskunsti, isegi kui parajasti ei toimu kunstibiennaali.

Miks mitte ühitada Veneetsia külastus hoopis rannapuhkusega Lido di Jesolos. Eesti reisikorraldaja Aurinko pakub tšarterreise Lido di Jesolosse juunis ja juulis, tõsi küll, maandumisega hoopiski Triestes.

Kuidas kohale jõuda

Lennud: Veneetsia Marco Polo lennujaam asub kesklinnale lähemal kui Treviso lennujaam, kus maandub enamik odavlende. Viimane asub Veneetsia peamisest bussijaamast Piazzale Romast 70 minuti pikkuse bussisõidu kaugusel.11 km lennujaamast Veneetsiasse võib läbida mööda maad või mööda vett. Bussireis on kiirem ja odavam, ent paadisõit see-eest palju veneetsialikum. Paadiühendust haldab Alilaguna (alilaguna.com) ning paadid sõidavad kella kuuest hommikul kuni keskööni vähemalt korra tunnis. Kui soovite minna San Marco linnaossa, kasutage oranži (Arancio, sõiduaeg tund ja 14 minutit) või sinist (Blu, tund ja 12 minutit) liini. Rialtosse saab samuti oranži liiniga (57 minutit). Sinine liin (Linea Blu) peatub ka Lidol (sõiduaeg tund ja 2 minutit) ja kruiisisadamas (Terminal Crociere, tund ja 34 minutit). Üksikpilet maksab 15 eurot, edasi-tagasipilet 27 eurot. Kui broneerida pilet internetis, saab hinnasoodustust.
Lennujaamast Piazzale Roma jaama sõitvaid busse teenindavad ATVO (www.atvo.it; 20 minutit, üksikpilet maksab 6 eurot, edasi-tagasipilet 11 eurot, rühmadele soodustused) ja ACTV (actv.it; 35 minutit, üksikpilet 6, edasi-tagasipilet 11 eurot). Nii bussi- kui ka laevapileteid müüakse saabuvate lendude saalis ning need tuleb sõidukisse minnes piletiautomaadis märgistada. Taksosõit Piazzale Romale maksab umbes 35 eurot. Veetakso viib viis inimest ja nende pagasi 100 euro eest kiiresti Lidole või mujale Veneetsias.
Treviso lennujaam asub Veneetsiast 31 km kaugusel põhjas ning Piazzale Roma jaama sõidavad sealt ATVO bussid (atvo.it; sõiduaeg 70 minutit, üksikpilet 7 eurot, edasi-tagasipilet 13 eurot). Bussid teenindavad üldiselt ka hilinenud lendude reisijaid. Taksosõit Veneetsiasse maksab vähemalt 150 eurot.
Kruiisid: Enamik suuri kruiisilaevu maabub Stazione Marittima sadamas Zattere promenaadi läänepoolses otsas Piazzale Roma bussijaama ja parklate lähedal. Iga 20 minuti järel sõidab siit süstikbuss Piazzale Romale, kus saate osta pileteid veebussile, minna üle jalakäijate silla raudteejaama või sõita bussiga ükskõik kumba lennujaama. Kui suundute San Marcosse, kasutage Alilaguna sinist liini, mis väljub Stazione Marittimast (sõiduaeg 20 minutit, üksikpilet 8 eurot). Praam väljub ajavahemikul 8.54–15.54 igal tunnil.
Rongid: Peamine rongijaam on Venezia Santa Lucia, mis asub Suure kanali ääres. Maismaal asub Mestre jaam, kust sõidavad tihti rongid lõunasse Bolognasse, Firenzesse ja Rooma, läände Padovasse, Veronasse ja Milanosse ning põhja ja itta Trevisosse, Triestesse ja Sloveeniasse. Riikliku raudtee-ettevõtte nimi on Trenitalia (trenitalia.com).

Kuidas liikuda

Ühistransport: Veebusse (vaporetto’sid) ja tavalisi busse (mis sõidavad maismaal Mestres ja Lidol) teenindab ACTV. On kaks peamist veebussi marsruuti: maalilised liinid 1 ja 2 suunduvad Santa Lucia rongijaamast ja Piazzale Roma bussijaamast mööda Suurt kanalit Rialtosse ja San Marcosse. Liinid 4.1 ja 4.2 ning 5.1 ja 5.2 sõidavad ümber Veneetsia peamise saare põhja või lõunasse.Kui soovite minna Lidole, on kiireim liin selleks 6 või 10. Viimane väljub San Marcost. Kui soovite minna Murano saartele, minge liiniga 4.2 (4.1 vastupidises suunas). Põhjapoolse lahe saartele pääsemiseks minge Veneetsia põhjakaldal Fondamente Nove peatusest liinile 12 ja istuge Burano peatuses ümber liinile 9, mis läheb Torcello saarele. Tunnipilet vaporetto’ga sõitmiseks maksab 7 eurot. Kui plaanite veebussi palju kasutada, soetage omale sõidukaart (24 tunni kaart maksab 20 eurot, nädalakaart 50 eurot). Allahindlust pakub Venice Connected (www.veniceconnected.com).
Veetaksod: Stiilsete mootorpaatidega saab kiiresti linnas liigelda, ent need on üsna kallid. Raudteejaamast Rialtosse või Markuse väljakule sõites tuleb kuni viie reisija ja pagasi eest maksta 60 eurot ning lennujaamast Veneetsiasse või Lidole sõites 100 eurot. Iga lisareisija kohta kerkib hind 10 euro võrra ning pagasi eest 5 euro võrra. Broneerida saab telefonil 041 522 2303 või veebilehel www.motoscafivenezia.it.
Gondlid: Gondliga üle siidiste vete liuglemine maksab 120 eurot. See on päevane tunnitariif kuni kuuele inimesele. Ajavahemikul 19.00–8.00 tõuseb hind 150 euroni. Miinimumtasu on 80 eurot 40 minuti eest. Madalhooajal on võimalik hinda alla kaubelda. Uue seaduse kohaselt peavad hinnad olema gondlipeatuses selgelt kirjas. Nii saavad kliendid osutada tariifidele ja protesteerida, kui nad arvavad, et neilt üritatakse kasseerida ebaõiglaselt suurt summat.
Autorent: Üsna mõttetu on minna Veneetsiasse autoga, sest peate selle niikuinii jätma Piazzale Roma bussijaama või Mestre kallisse parklasse. Auto saab rentida Avisest (www.avisautonoleggio.it), Budgetist (www.budgetautonoleggio.it), Hertzist (www.hertz.it) või Europcarist (www.europcar.it).Sõit traghetto ehk suure gondliga maksab 50 eurosenti. Traghetto’l on kaks aerutajat ning gondlid sõidavad piki Suurt kanalit kindlate paikade vahel, nt hotell Gritti kõrval asuvast Campo Santa Maria del Giglio peatusest La Salute kirikuni (iga päev 9.30–18.00) või San Samuele kirikust Ca’ Rezzonico muuseumini (E–L 7.45–13.30). Traghetto’l on tavaks sõita nagu kohalikud – püsti seistes.

Kohalikud seadused ja tavad

Veneetsia on jalakäijate linn ning magistraalide ja viaduktide asemel on siin põiktänavad ja sillad. Sillal istumine on niisiis nagu keset teed parkimine.

Itaallased teretavad ja jätavad hüvasti kõigis sotsiaalsetes situatsioonides. Hommikuti öeldakse „buon giorno” ja pärast lõunat ning õhtuti „buona sera”. „Ciao” on kõnekeelsem. Kui teid tänatakse väljendiga „grazie”, siis on viisakas öelda vastu „prego” (st palun).

Kui teid kutsutakse õhtusöögile, on lilled või šokolaad perenaisele tavapärasem kingitus kui pudel veini.

Hea teada

Hädaabinumber: 112 (karabinjeerid), 113 (riiklik politsei)
Turismiinfokeskused: suurim turismiinfokeskus asub laguuni kõrval kulgeval promenaadil San Marco veebussipeatuse ja Markuse väljaku vahel (San Marco 2, Palazzina Santi; tel 041 522 5150; www.turismovenezia.it). Avatud iga päev 10.00–18.00. Teised turismiinfokeskused asuvad Marco Polo lennujaamas, Santa Lucia raudteejaamas, Piazzale Roma bussijaamas ja Lidol.
Valuuta: euro. Enamikus sularahaautomaatides saab kasutada rahvusvahelisi pangakaarte.
Suunakoodid: välismaalt helistades valige ette 00 3 9041, Itaalias 041.