Ateena

Ateena

Linn, mis kunagi ei maga

Ateena on oma nime saanud tarkuse jumalanna Athena järgi. Ateenat peetakse lääne tsivilisatsiooni hälliks, kuna esimesed leiud õpetusest/õpetamisest Acropolise juurest viivad tagasi aastasse 5000 eKr. Ateena on olnud Kreeka pealinnaks alates aastast 1834 ning siin elab tänapäeval umbes 4,5 miljonit elanikku. Lisaks on Ateena saanud tähtsaks poliitiliseks, kultuuri- ja majanduskeskuseks Balkanil ning Kagu-Euroopas.

Linn pakub nii oma elanikele kui ka turistidele aastaringselt meelelahutust, olles üks huvitamaid kunsti ja muusikakeskuseid maailmas, tuntud iga-aastaste festivalide poolest, siin leidub hinnatud butiike ja luksushotelle. Ateenasse võib tulla sadu kordi ja mitte kunagi sellest väsida. Acropoliselt päikeseliste randadeni sulandub linna antiikne osa moodsate luksus hotellide kosmopoliitse õhkkonnaga, puudega ääristatud avenüüde ja rikkalike kaubatänavatega.

Ateenas asub üle 50 muuseumi, millest kõige tähtsam on hiljuti renoveeritud Riiklik Arheoloogiamuuseum (National Archaeological Museum). Selles muuseumis võib leida kõige suuremal hulgal antiikaja esemeid, mille vanus võib küündida kuni 7000 aastani. Siin asuvad näiteks Poseidoni ja Zeusi kujud, tervisejumalanna Hygeia büst ja Agamemnoni kuldne mask. Samuti on tähtsad ja mis kindlasti väärivad külastamist muuseumid nagu: Benaki muuseum (The Benaki Museum), Bütsantsi muuseum (the Byzantine Museum) ja Rahvusgalerii (the National Gallery).

Lisaks muuseumitele leidub linnas arvutult vaatamisväärsusi, neist kuulsaim Akropolis, kus asuvad samuti tuntud Parthenon, Dionysose teater, Püha Kalju ja Nike tempel, Propylaea ja Erechtheion. Parthenonis asub ka jumalanna Athena kuju. Akropolis’e muuseumis asuvad paljud hindamatud esemed, näiteks kore’d, noorte naiste kujud, kõik üksteisest erinevad ja karüatiidid, kaunite preestrinnade kujud, mida vanad kreeklased kasutasid Arachtheion’i sammastena. Kerameikos’e piirkonda maeti austatud Ateena linnakodanikke ning seal asuvad muistse Ateena kaks kõige kuulsamat väravat – Dipylon ja Sacred Gate. Agora, Akropolise jalamil, oli Ateena kaubanduslik, poliitiline, kultuuriline ja religioosne keskus. Siinsed vaatamisväärsused on Hephaistosele ja Athenale pühendatud Theseioni tempel, Eponymous’e kangelastele püstitatud monument, Rooma Agora, mis kujutab endast arhitektuurilist kompleksi jpm. Ateena suurimaid ja tähtsamaid väljakuid on Syntagma väljak ehk teatud ka Konstitutsiooni väljaku nime all. Siin asuvad Parlamendihoone, Tundmatu Sõduri monument ning linna kõige luksuslikum hotell. Väljaku taga asub Rahvusaed (National Garden), mis loodi 1839.a. Royal Palace’i aiaks kuninganna Amalia ning tema sakslasest aedniku Schmidti poolt. Pargis asub ka Kreeka esimese kuberneri Capodistriase büst. Rahvusaed jätkub Zappeioni aiaga, mis on ehitatud aastatel 1874-78 ja kus asub näitustehall. Seda halli kasutati ka esimese moodsate Olüpiamängude ajal aastal 1896 ning milles tänapäeval toimuvad rahvusvahelised kongressid. Zappeioni pargi vastas asub Olümpiastaadion ehk Panathenaikos’e saadion, kus toimusid Olümpiamängud 1896.a. ja mis mahutab kuni 90000 pealtvaatajat. Küllaltki lähedal asub ka Kreeka antiikajast pärit Zeusi tempel.

Lykabettus’e mäelt on suurepärane panoraamvaade Ateena linnale. Siin asub ka 19.sajandist pärit St. George’i kabel. Mäe otsa saab jalgsi, auto või Kolonakist köisraudteega.
Ateena linnas asub palju bütsantsiaja kirikuid, mida samuti tasub külastada: St. Eleftherios, Agia Kapnikarea, Agia Dynamis, Agias Dynamis, Agi Theodori.

Linnas õhtu veetmiseks leiab arvukailt kohvikuid, baare, tavernaid, restorane, diskoteeke, klubisid – näiteks alustada õhtut väljas kuulsa frape kohvi joomisega, seejärel õhtustada restoranis või tüüpilises Kreeka tavernas, mida võib leida Plaka piirkonnast. Teine piirkond, kus pakutakse traditsioonilist Kreeka kööki, on Vari avenüü. Peale õhtusööki, võib astuda läbi arvukatest baaridest, kus mängitakse erinevat muusikat – r’n’b, rock’n’rolli, elektroonilist, Kreeka ja rahvusvahelist popp muusikat. Reis Kreekasse ei ole täiuslik ilma bouzukita. Klubid, kus võib seda kogeda live‘na leidub Plaka, Syngrou avenüü ümbruses või minna hoopis ranna äärsesse piirkonda Posidonos avenüüle, Kifissias avenüüle või Glyfada piirkonda.

Kreeka traditsioonilised toidud on horiatiki (tomati, kurgi, oliivide ja feta juustu salat), dolmadaki (liha, riisi ja sibulaga täidetud viinamarja lehed), moussaka (ühepajatoit lambaliha, kaneeli, punase veini ja oliiviõliga), kebab ja avgolemono (kana puljong riisi, muna ja sidrunimahlaga). Valikust ei puudu samuti erinevad mereannid (nt kalmaar, kaheksajalg). Kreeka köögile on tüüpilised kastmed ja salatid. Alkohoolsetest jookidest pakutakse retsina või tsipouro veini, aniisiviina ouzo ja heledat õlu. Magustoidud on suhteliselt magusad: pastes (väga magusad kreemikoogid), baklava (siirupikook), pagoto (jäätis). Teenustasu on tavaliselt arvele lisatud, kuid kui teenindus ja toit rahuldas, siis võib jätta veel jootraha. Jootraha suurus on 12-15%.

Juhul, kui soovi ja tahtmist, siis on võimalik lisaks linnaekskursioonidele, teha väljasõite ja ekskursioone: Delfisse, Meteorasse, Corinthosesse, Epidaurusesse, Mükeenesse. Või unistate hoopis kruiisist Kreeka saarte vahel.

Ilm
Päeva keskmine temperatuur ºC

* Vihmahooaeg on novembrist märtsini.

Liiklus on parempoolne. Bussi- ja metrooühendus on hea. Võimalus samuti rentida autot, kuid linnas on lihtsam liigelda ühistranspordiga.