Peterburi

Peterburi

Sadade sildade linn

Asukoht: Euroopa
Riik: Venemaa
Ajavöönd Eesti ajaga võrreldes +1h
Pindala: 1,439 km2
Rahvaarv: 4,568,000 ( 2007)
Haldusjaotus: Peterburi jaguneb 18 rajooniks, tema haldusalasse kuulub 9 linna ja 21 alevit.
Keeled: vene keel

Ajalugu
Eelajalooliselt kulges Neeva suudmest viikingite kaubatee “varjaagide juurest kreeklaste juurde”. 12. sajandil püüdsid seda vallutada rootslased, aga katse luhtus. Neeva jõe ümbrus kuulus Ingerimaa koosseisu.
Pärast Liivi sõda 1583. aastal loovutas Ivan Julm Ingerimaa ja Karjala Rootsile, Neevajõe suudmeala aga säilitas Moskva Tsaaririik enda valduses.
1610-1613 aastatel toimunud Venemaa pärilussõjas jäi Ingerimaa endiselt Rootsile ja 1617. aastal sai Rootsi Kuningriik ka Peterburi linna alused maa-alad enda valdusse.
Endise Landskrona kindluse kohale rajati Rootsi Kuningriigi Ingerimaa kuberneri juhtimisel Nevanlinna linnus ja Nyeni linn, mis sai linnaõiguse aastal 1642.
Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa kuberner. Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi.
Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I kes nõudis Rootsilt Ingerimaa tagasisaamist.
Aastal 1700 algas Põhjasõda ja 1702 vallutasid venelased Nöteborgi, nimetades selle võtmelinnuseks Schlüsselburgiks.
Põhjasõja lõppedes vallutas Venemaa Ingerimaa ja taastas väljapääsu Läänemerele. Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks.
Kuna Peterburg rajati soisele alale, siis soo kuivatati kraavide abil ja nii on Peterburi nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks.
Hiljem kui kindlust hakati Peeter-Pauli kindluseks nimetama, läks Sankt -Peterburgi nimi üle linnale.
1914. aastal asendati saksapärane nimetus venepärasega ja Sankt-Peterburgist sai Petrograd, Peetrilinn ja kindlus.
1924. aastal peale Vladimir Lenini surma hakkas linn kandma nime Leningrad.
1991. aastal hääletuse tulemusena nimetati linn taas ümber Sankt-Peterburgiks.

Kliima
Peterburi kliima klassifitseeritakse niiskeks kontinentaalseks kliimaks. Balti mere tsüklonite mõjul on suved niisked ja soojad, talved pikad ja külmad.
Päeva keskmine temperatuur juulis on +22C; senise maksimumi 37C saavutas see 2010.a põhja poolkera suvise kuumalaine ajal. Talvekuude temperatuur võib kõikuda -9 ja -35C vahel.
Detsembrist märtsini on keskmiselt 123 päeva kui lumi on maas ja ulatub kuni 24cm veebruaris. keskmiselt 135 päeva on külmavabad.

Transport
Peterburi ühistranspordivõrk on üsna ulatuslik, aga ka ülerahvastatud ja mitte eriti kasutajasõbralik.
Kõige mugavam liikumisvahend on kahtlemata metroo, millel on 5 liini ja mis on avatud 05:45 – 00:30. Metroo kaardil märgib iga liini erinev värv. Kõige kaunimalt kujundatud jaamadega liin on nr 1. Kes tahab metroo ekskursiooni teha, siis tasub valida see liin. Ühe korra pileteid või kuu kaarti saab osta metroojaamas.

Shopping
Valik suuremaid kaubamaju ja ostukeskusi Peterburis:

• Bolshoi Gostiny Dvor, 35 Nevsky Prospekt. Suur valik kodu, laste, naiste, meeste, spordikaupu, mänguasju, suveniire. seal on ka laste mänguväljak.
• Leningrad House of Trade (DLT), 21/23 Bolshaya Konyushennaya Ulitsa. Kodukaubad, juveelid, laste, naiste ja meeste riided, parfüümid.

Vaatamisväärsused
Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:

• Peterburi Suveaed oli Peeter I valitsusajal kuninglikuks residentsiks. Kõik kuninglikud vastuvõtud ja pidustused peeti suvisel ajal siin, kuna Suvepalee, mille arhitekt oli Tresini, ei olnud piisavalt suur Peeter I poolt korraldatud pidustuste jaoks.
• Peterhof ja sealne Purskkaevude park
• Ermitaaži kunstimuuseumist leiab maailma suurima kunstiteoste kollektsiooni, kuhu kuulub umbes 3 miljonit eset, sealhulgas meistriteosed tuntud ja tunnustatud kunstnikelt. Auväärne kollektsioon hõlmab ajavahemikku kiviajast tänapäevani. Ermitaaž koosneb viiest Neeva jõe kaldal järjestikku asuvast ehitisest.
• Peterburi Talveaiad
• Ristleja Aurora, mis on ankrus Admiral Pavel Nakhimovi nimelise kooli ees Petrovskaja tamme juures, ei sümboliseeri mitte ainult Vene laevaehitusoskust vaid ka nõukogude ajajärku. Ristlejale anti nimi sõjalaeva auks, mis kaitses kangelaslikult Petropavlovskit aastail 1853-1856.
• Rumjantsevi park
• Kirikud ja kloostrid. Peterburis on 268 kogudust, millest 131 alluvad õigeusu kiriku Moskva patriarhaadile ja nende omanduses või kasutuses on 229 kirikut ja muud hoonet.
  Arhitektuuriliselt silmapaistvamad on Iisaku katedraal, Kaasani katedraal ja Spassna Krovi kirik.
  Peterburis asub ka eestlaste ehitatud Peterburi Jaani kirik.
• Peeter-Pauli kindlus oli uue Venemaa pealinna esimene ehitis, mis hõlmab keskse koha Peterburi kesklinna arhitektuurilises ansamblis. Peeter-Pauli Katedraal selle kõrge kellatorniga on kujunenud peamiseks Peterburi tunnuseks.
• Peeter I majamuuseum on unikaalne monument, mis on ühtlasi ka üks esimesi ehitisi Peterburis ja ainus puitmaja, mis on säilinud tänapäevani. See Peeter I aegne eluase Peterburis ehitati sõjaväelaste poolt väga lühikese aja jooksul – 24.-27. mai aastal 1703.
• Vaskratsanik – selle monumendi valmistas Peeter Suur.